• Sa oled siin:  
  • Home

 

  1. oktoobri õhtul tunnustati „Eesti parimad ettevõtted 2021“ auhindamisüritusel meie kõige tublimaid ettevõtteid.

Aasta ettevõte valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind“ ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkursi „Konkurentsivõime edetabel“ parimate seast.

On hea meel, et EASi ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind 2021“ võitjaks osutus Aasta pereettevõttena Nõo Lihatööstus OÜ

ning Eesti konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte 2021 on Liviko AS. Palju õnne!

 

Konverentsi ettekanded leiab SIIT

Koostöö konverentsil osalemine on tasuline, 

huvitatutel on vajalik registreeruda SIIT lingilt.

 

Osalustasu 35.00 EUR + km, Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu liikmetele 25.00 EUR + km.

 

Homme toimub üle veebi toiduohutuse konverents „Kriis toiduohutuse innovatsioonikiirendiks“. Eesti ja Euroopa toiduvaldkonna ekspertidega võetakse luubi alla teemad, millega riik ja toidutootjad on seisnud koroonaviirusest tingitud maailmas silmitsi, et Eesti inimeste toidulauale jõuaks alati kvaliteetne ja ohutu toit.

Eesti Toiduainetetööstuse Liidu poolt korraldatud toiduohutuse konverents toimub juba viiendat korda, tänavu esmakordselt üle veebi.

„Kui mõelda tagasi möödunud aasta kevadesse, pean ütlema, et Eesti kohanes koroonaviirusest tingitud muutunud olukorraga üsnagi hästi. Üle maailma oli kuulda suurtest probleemidest. Näiteks Saksamaal olid ühes väikelinnas asuva lihatehase töötajatest üle 1400 viirusekandjad, tootmine seiskus ning ligi viiendik lihatoodetest ei jõudnud poelettidele,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Raskeid otsuseid tuli vastu võtta ka Iirimaal, kes ei saanud piiride sulgemise tõttu enam vastu võtta välismaalasi lühiajalisteks töödeks, mistõttu tuli paljudel toiduettevõtetel oma uksed lihtsalt kinni panna. Sellest ja teistest rasketest õppetundidest Iirimaa näitel räägib konverentsi väliskülaline, Iirimaa Toiduohutusameti tegevjuht Pamela Byrne.

„Meid ümbritsev toidukeskkond peab soodustama tervist toetavaid valikuid. Mul on hea meel tõdeda, et selles vallas saame uutele katsumustele üheskoos vastu astuda, kuna teadmussiirde programm toidu ja toiduohutuse valdkonnas jätkub. Selle kõrval on oluline ka võtta kasutusele uuenduslikke lahendusi ning teha rohkem koostööd. Homme toimuv konverents pakub hea võimaluse neil teemadel arutada – nii kerkinud probleeme kirjeldada kui ka võimalikke lahendusi leida,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Konverents on jaotatud kolme plokki. Esimeses plokis võetakse luubi alla toiduohutus ja seaduseloome, kus räägitakse lähemalt sellest, millised seadused piiritlevad toidutootjaid ja ettevõtteid toiduohutuse ja jäätmete sortimise osas. Teemasid käsitlevad Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Kibin ja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja Mati Roasto.

Konverentsi teise ploki kandev osa on suunatud toiduohutusele ja toidu järelvalvele. Muuhulgas tutvustatakse Tallinna Tehnikaülikooli tudengite poolt läbiviidud uuringut, mille käigus kontrolliti Eesti jaekaubanduses külmaletis hoitavate toodete temperatuuri. Saadud tulemuste põhjal võib etteruttavalt öelda, et külmtoodete kontrolli jaekettides tuleb kindlasti karmistada, et selle all ei kannataks Eesti toidutootjate maine. Jaekabanduse järelvalvest möödunud pöördelisel aastal, mis tõi samuti endaga kaasa uued väljakutsed, räägib lähemalt Põllumajanduse- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg.

Konverentsi kolmas plokk kuulub aga innovatsiooni uudistele, kuidas on kooronakriis pannud ettevõtteid tegutsema ning annab suurepäraseid näiteid innovaatilistest toodetest ja lahendustest. Toiduvaldkonna lahendusi tutvustavad FoodDocsi asutaja Katrin Liivat, Lindströmi kliendikogemuse juht Katrin Fjodorova, Liviko turundusjuht Eve Nõmm ja ChemiPharmi tegevjuht Kristo Timberg.

„Loodan, et meie tänavused toiduohutuse teemad, mis tegelikult puudutavad ühel või teisel viisil meid kõiki, paeluvad võimalikult paljusid, sest vaid üheskoos suudame tagada Eesti toidutööstuse jätkuvalt kõrge taseme ja kvaliteedi,“ lisas Potisepp.

Lisainfo ja registreerimine (kuni 9. juunini): https://toiduteave.ee/veebikonverents-10-06-2021-kriis-toiduohutuse-innovatsioonikiirendiks/.

 

Lisainfo:

Sirje Potisepp

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Telefon: +372 50 46 547 

 

Parim Lisandväärtusega Toit on Salvesti Smushie ökoloogiline aprikoosi-ananassipüree linaseemnetega, Parim Mittealkohoolne Jook Aura mango-banaani-peedi supersmuuti ning Parim Alkohoolne Jook Liviko Re-Crafted Crafter’s Junibeer. Rahva Lemmiku tiitli napsasid endale Uvic Fitlap odrajahuga ja kanalihaga pelmeenid.

Maks & Mooritsa Kodune hakkliha pälvis ka Parima Lihatoote tiitli. Eesti Parimaks Toiduaineks tunnistatud Kodune hakkliha jäi hindamiskomisjonile eriliselt silma oma uuendusliku pakendi poolest. „Kodune hakkliha on traditsiooniline ja kvaliteetne toode, millest saab valmistada loendamatult erinevaid roogasid. Lisapunktid sai toode oma keskkonnasõbraliku uue pakendi eest, mille puhul hoiti eelmisel aastal kokku 59 tonni pakkematerjali,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. 

„Tegime eelmisel aastal toidutööstuses revolutsiooni, vähendades hakklihapakendi pakkematerjali kogust poole võrra. Keskkonnasäästlikumad lahendused ei sünni üleöö, vaid eeldavad põhjalikku tarbijakäitumise kaardistamist, suuremahulisi investeeringuid ning loomulikult koostööpartnerite ja tarbijate valmisolekut muutusteks. Suur rõõm on näha, et tarbija tervitab keskkonnateadlikumat mõtteviisi. Lisaks väiksemale pakendikulule võimaldab uus pakendi- ja vaakumtehnoloogia pikendada toote säilivusaega 40%. Seeläbi vähendame ka aina kasvavat toiduraiskamist,” rääkis Maks & Moorits kaubamärki esindava Atria Eesti AS müügi- ja turundusdirektor Meelis Laande.

Parima Lisandväärtusega Toidu tiitli sai endale Salvesti Smushie ökoloogiline aprikoosi-ananassipüree linaseemnetega. „Toode sisaldab kvaliteetseid puuviljapüreesid, mis on kombineeritud kõrvitsa ja linaseemnetega. Maitsev aprikoosi-ananassi Smushie on heaks kiudaine- ja vitamiinideallikaks. Toode on pakendatud uudsesse ja keskkonda säästvamasse alumiiniumivabasse tuubipakendisse, mida on ülimugav käigu pealt tarbida,“ kirjeldas Potisepp. 

Parim Mittealkohoolne Jook on Aura mango-banaani-peedi supersmuuti. „Supersmuuti sisaldab 98% puuvilju. Magus mango ja banaan moodustavad neile seltsi lisatud tervisliku peedi ja mahlase õunaga väga huvitava maitsekombinatsiooni. Tootele ei ole lisatud suhkrut ega säilitusaineid. See-eest sisaldab see  kiudainerikast kaera, mis teeb tootest kõhtu täitva ja tervisliku vahepala,“ sõnas Potisepp.

Parim Alkohoolne Jook on Liviko Re-Crafted Crafter’s Junibeer. „Eelmisel aastal sai auhinnatud sama toote alkoholivaba versioon ja nüüd noppis kadakamarjaõlu parima toote auhinna alkoholi kategoorias. Joogi puhul on eriline see, et selle valmistamine toimub nullkulu põhimõttel – tootes ei ole kasutatud lõhna- ega maitseaineid, vaid sellele iseloomulik maitse saavutatakse Crafter’s džinni destillatsioonis töödeldud kadakamarjade ekstrakti kasutamisel. Tulemuseks on värskendav ja maitsekas jook,“ kommenteeris Potisepp.

Rahva Lemmiku tiitli pälvis tihedas võistluses Uvic Fitlap odrajahuga ja kanalihaga pelmeenid, mis sai Facebooki hääletusel üle 2700 poolthääle. „Koostöös Fitlapiga välja töötatud kaalusõbralikud ja tervislikumad pelmeenid on selgelt inimeste südamed võitnud. Tegu on Eesti esimeste odrajahust valmistatud pelmeenidega, mis viivad lausa keele alla,“ ütles Potisepp.

Sel aastal osales Eesti Parima Toiduaine konkursil 181 Eesti toiduainet ja jooki. Konkursi hindamiskomisjon koosnes teadusasutuste, kaubanduse ja teistest toiduainevaldkondadega seotud ettevõtete esindajatest ning selle tegevust juhtis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse toiduteadlane Rain Kuldjärv.  

 

EESTI PARIM TOIDUAINE 2021 VÕITJAD  

Kuldmärgid:

Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2021: AS A. Le Coq,  Aura Supersmuuti mango-banaani-peedi

Eesti Parim Alkohoolne Jook 2021: AS Liviko, Re-Crafted Crafter’s Junibeer 3,2%

Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2021: AS Salvest, Smushie ökoloogiline aprikoosi-ananassipüree linaseemnetega

Eesti Parim Toiduaine 2021: AS Atria Eesti, Maks & Moorits Kodune hakkliha

Hõbemärgid:

Eesti Parim Lihatoode 2021: AS Atria Eesti , Maks & Moorits Kodune hakkliha

Eesti Parim Kalatoode 2021: OÜ Heimon Kala, Külmsuitsu leegitatud vikerforellifilee, viilutatud
Eesti Parim Kaste 2021: AS Salvest, Ökoloogiline ketšup

Eesti Parim Piimatoode 2021: AS Farmi Piimatööstus, Farmi Petimaius maasika-vanilje
Eesti Parim Pagaritoode 2021: AS Eesti Pagar, Kodukandi koorikleib
Eesti Parim Puu- ja köögiviljatoode 2021: AS Salvest, MUUTI Ökoloogiline pohla-mustika-rukkipuder
Eesti Parim Valmistoode 2021: OÜ Gustav Cafe,  Joel Ostrat Mango Lassi
Eesti Parim Kondiitritoode 2021: OÜ Kulinaaria, Van Kook küpsisetainas iirise tükkide ja karamelliga
Eesti Parim Kuivsnäkk 2021: AS Balsnack International Holding, OSSI pipra ja soolaga seakamarakrõpsud
Eesti Parim Magustoit 2021: AS Balbiino, Balbiino Be Beautiful Mustasõstrasorbett ja vanilli-koorejäätis

Piirkondlikud kuldmärgid:

Parim Toode Lääne-Eesti Väikeettevõttelt 2021: Saaremaa DeliFood OÜ, Cocodeli kookospiimast hapendatud vegantoode mango-passioni  
Parim Toode Lõuna-Eesti Väikeettevõttelt 2021: Kõivsaare OÜ, Ebaküdoonia vahuvein
Parim Toiduaine Põhja-Eesti Väikeettevõttelt 2021: Puljong OÜ, Foodstudio koorene piprakaste
Parim Jook Põhja-Eesti Väikeettevõttelt 2021: Põhjala Brewing AS, Virmalised 0
Parim Toode Virumaa Väikettevõttelt 2021: RemedyWay OÜ, Müsli Rubiin

Lisainfo:

Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja

+372 50 46 547

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 Aasta turundustegu 2020: Ärikategooria Grand Prix võitja on Maks & Mooritsa kampaania „50% vähem pakendit- oleme koos säästlikumad“.

 

Aasta Turundustegu Grand Prix võitja Atria Eesti
Autor: Raul Mee

Maks & Moorits tõi esimesena Eestis turule uue kontseptsiooniga hakklihapakendi, mida on lihtne avada, mis võtab külmikus palju vähem ruumi, säilib kauem ja võimaldab pakendada hakkliha loodust säästvamalt. Uue pakendi valmistamiseks kulub 50% vähem pakkematerjali kui varem.

Tegemist on murrangulise sammuga toiduainetööstuses plasti kasutamise vähendamises. Uue pakendi kasutusele võtmise tulemuseks on 34% väiksem ökoloogiline jalajälg ning hakkliha pikem säilivusaeg. Hakkliha kogus pakendis ei vähenenud, ent aastaga vähenes pakendi plastikukulu koguni 60 tonni võrra.

Innovaatiline, keskkonnasäästlik ja mugav hakklihapakend ületas nii tarbijate ootused kui ka ettevõtte enda seatud prognoosid. 2020. aasta esimene kvartal tõi Maks & Mooritsa ajaloo absoluutse müügirekordi- üle 700 tonni hakkliha ehk 74% rohkem kui aasta varem samal ajal.

„Uskusime, et tarbija hindab mugavust ja keskkonnasäästlikumat pakendamist, ent taolist edu ei osanud me ettegi näha,“ tunnistas Atria müügi- ja turundusdirektor Meelis Laande. „Harjumuspärase ja igapäevatoote muutmine on riskantne samm, mistõttu ei osanud me prognoosida tarbija lõplikku reaktsiooni uuele kontseptsioonile. Täna saame öelda, et tarbija hindab üha enam mugavust ning keskkonnasõbralikumat mõtte- ja käitumismustrit,“ lisas Laande.

Atria Müügi- ja turundusdirektori sõnul on tarbija jaoks üha kõnekam ostukäitumist mõjutav argument ka toiduraiskamise vähendamine. „Maks & Mooritsa uue hakklihapakendiga oleme Eestis kasutusele võtnud vähe kasutust leidnud võimaluse, millega saab toote sügavkülmutada enne „kõlblik kuni“ tähtaja möödumist. See võimaldab oluliselt vähendada toiduraiskamist, kuna tänaste uuringute põhjal on kodudes toiduraiskamise peamiseks põhjuseks just tootel oleva „kõlblik kuni“ kuupäeva ületamine,“ selgitas Laande.

Maks & Mooritsa uues hakklihapakendis kodune hakkliha võitis hiljuti esikoha ka Toiduliidu Eesti Parima Toiduaine konkursil.

Pressiteade, 27. mai 2021

Hiljutise Eesti perede piima tarbimist käsitleva uuringu kohaselt joovad piima enamus ehk 82% Eesti peresid. Keskmiselt joob Eesti pere päevas ligi liiter piima, millest poole või kolmveerandi joovad ära lapsed.

Eesti perede ja laste piimalembust peegeldab lapsevanemate tervislik suhtumine piima kui kasulikku toiduainesse. Kui täiskasvanu piima tarbimisse suhtub hästi 88% lapsevanematest, siis lapse tervisele peab piima kasulikuks lausa 94% vastanutest. 

„Lehmapiim ja sellest valmistatud tooted oma valkude, rasvade, mineraalainete ja vitamiinidega on oluline igas eas inimesele, eriti aga kasvava ja areneva organismi ehk lapse jaoks. Tore, et emad-isad teavad, et piima jõud on kasvamise jõud, sest muidu ei jõuaks piim ega maitsvad piimatooted ka meie toidukorvi ning sealt kasulike piimhappebakteritega edasi laste toidulauale,“ kommenteeris uuringu tulemusi Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Enim tarbivad lapsed piima koos hommikuhelvestega (78% piima joovatest lastest), puhtalt ja külmana toidu kõrvale (65%) või kakaona (52%). Joodava piima osakaal on otseses seoses ka laste arvuga – kui kolmelapselises peres tarbivad lapsed kolmveerandi või rohkema piimast 59% juhtudest, siis neljalapselises peres lausa 77% juhtudest.

Lehmapiima leiab valdavalt iga pere külmkapist, kõige suurema tõenäosusega just 2,5% piima või 3,8-4,2% täispiima. Kaera-, soja-, mandli- jm taimseid jooke tarbib 6% Eesti peredest, viimaste tarbimine on keskmisest kõrgem nooremate, 18-29-aastaste seas. Toorpiima ja laktoosivaba piima ostab 1% vastanutest.

Kõige piimalembesed pered elavad Tartu ning Lääne- ja Ida-Viru maakonnas (87-88% sealsetes peredes tarbitakse piima ja piimatooteid kõigi pereliikmete poolt), samuti on piim populaarne toiduaine vene emakeelega peredes (86%). Tarbimine jääb alla keskmise 50+ vanuserühmas ning Tallinna elanike hulgas (77%).

Eesti perede piima ja piimatoodete tarbimist käsitleva uuringu viis läbi uuringufirma Socio. Tänavu aprillis ja mais kahe nädala vältel toimunud uuringus osales 503 lapsevanemat üle kogu Eesti.

Piim ja piimatooted on laste seas jätkuvalt au sees, selgub Eesti perede piima tarbimist käsitlevast uuringust, mille tulemusi tutvustas Toiduliit täna Tallinna 21. Kooli kuuenda klassi piimateemalises gastronoomiatunnis, kus lapsed valmistasid toiduteadlase Rain Kuldjärve eestvedamisel keefirist kohupiima.

 

Piima joovad enamus ehk 82% Eesti peresid, keskmiselt juuakse ühes peres ligi liiter piima päevas ning sellest kogusest poole või isegi kolmveerandi joovad ära lapsed. Enim tarbivad lapsed piima koos hommikuhelvestega (78% piima joovatest lastest), puhtalt ja külmana toidu kõrvale (65%) või kakaona (52%).

Tunni käigus valmistasid lapsed toiduteadlase Rain Kuldjärve eestvedamisel keefirist kohupiima. Valmistamiseks oli vaja vaid keefirit, kahte potti, lusikat, sõela ja marlit ning laste hoolt ja tähelepanu.  

„Piimatoodete maailm on Eestis väga mitmekesine ning pakub kogu perele palju võimalusi kodusteks toidueksperimentideks ja ühiseks aja veetmiseks. Täna näiteks valmistasime kohupiima traditsioonilise hapupiima asemel hoopis keefirist ning valmis sai täiesti omapärase maitse ja tekstuuriga piimatoode, mida võiks nautida kas värskete marjade, moosi või puuviljapüreega,“ rääkis Kuldjärv.

Keefirist kohupiima valmistamiseks on vaja keefir kuumutada ca 90 kraadini ehk kuni tekstuur muutub veidi tükiliseks ja tekib sobiv kalgend – keefir muutub paksemaks ja on näha suuremaid piimavalgu tükikesi. Seejärel tuleb kohupiim marliga kaetud sõela abiga vadakust eraldada.

„Kohupiimast eraldunud hapuka maitsega vadakut ei tasu kindlasti ära visata, seda võib kasutada näiteks vee asemel küpsetistes ja kellele meeldib, võib selle iseloomuliku hapuka maitsega joogi lihtsalt ära juua,“ soovitas toiduteadlane.

Piim on väga hea valgu allikas. Piimavalgud   sisaldavad   kõiki   inimorganismi   jaoks   asendamatuid   aminohappeid.  Lisaks on piim suurepärane kaltsiumi allikas ning sisaldab ka magneesiumi ja kaaliumi. Samuti leiab sealt naturaalset piimasuhkrut ehk laktoosi ning B- ja D-vitamiine, viimane aitab kaasa piimas leiduva kaltsiumi omastamisele. Otsese vajaduse puudumisel ei tohiks piimatooteid asendada taimset päritolu analoogtoodetega ning eelistada võiks magustamata tooteid.

Fotod tänasest piimateemalisest gastronoomiatunnist:

 Video keefirist kohupiima tegemisest: https://youtu.be/puHkARLJs7U

Eesti perede piima ja piimatoodete tarbimist käsitleva uuringu viis läbi uuringufirma Socio. Tänavu aprillis ja mais kahe nädala vältel toimunud uuringus osales 503 lapsevanemat üle kogu Eesti.

 

Lisainfo:

Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja

+372 50 46 547

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldab 10. juunil 2021. a  toiduohutuse veebikonverentsi, mis on juba viies toiduohutuse teemadele pühendatud konverents meie programmi raames.

 

Pöördelised ajad mõjutavad meid tegutsema varasemast teisiti. Mõtlema asjadele hoopis uues valguses ning leidma nutikaid lahendusi olukorras, kus keegi pole varem olnud. Toiduohutuse konverentsi väliskülaline, Iirimaa Toiduohutusameti tegevjuht Pamela Byrne räägib meile sellest, kuidas viirus elu Iirimaal pea peale keeras ning milliseid lahendusi nemad on leidnud olukorraga toime tulekuks.

Konverentsil saad teada, mis on olnud meie valupunktid ning ootamatult tekkinud innovaatilised ideed. 

Registreerimine -> SIIN 

Päevakava

9:45 – 10:00         Registreerimine veebis

10:00 – 10:10       Sissejuhatus, Sirje Potisepp, Toiduliidu juhataja

I osa: TOIDUOHUTUS JA SEADUSLOOME

Moderaator: Sirje Potisepp

10:10 – 10:40   Põllumajandus- ja Toiduameti tulevikusuunad    

Urmas Kirtsi, Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor

10:40 – 11:15      Toidujäätmete ja -kadude uuringu tutvustus  toidutarneahelas

Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse vanemekspert

11:15 – 11:45   Toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava         

Kristel Kibin, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik

 11:45 – 12:15      EFSA juhendmaterjal Kõlblik kuni, Parim enne ja toiduohutus

 Mati Roasto, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja

12:15 – 12:20      I sessiooni kokkuvõte  

12:20 – 13:00      Lõunapaus

II osa: TOIDUOHUTUS JA MÕJUTEGURID

13:00 – 13:20      Jaekaubanduse külmkapitemperatuuride uuringu tutvustus

Ivar Järving, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor

13:20 – 13:50      Ülevaade toiduohutuse järelevalvest

Kairi Ramjalg, Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja

13:50 – 14:20      Toidu säilimistemperatuuri mõju toote mikroobsele kvaliteedile

Inga Sarand, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent

14:20 – 14:50      Viiruse õppetunnid Iirimaal

Pamela Byrne, Iirimaa Toiduohutusameti tegevjuht

14:50 – 14:55      II sessiooni kokkuvõte 

14:55 – 15:05      Sirutuspaus

III osa: TOIDUOHUTUS JA INNOVATSIOON

15:05 – 15:35      Digilahendused külmaahelas. Lisakulu või abimees?

Katrin Liivat, FoodDocsi asutaja

15:35 – 15:55      Tööriiete innovatsioon Lindströmi näitel

Katrin Fjodorova, Lindström OÜ kliendikogemuse juht

15:55  – 16:05      Innovaatiline ja desinfitseeriv Travel Safe Bio Vodka

 Eve Nõmm, Liviko AS turundusjuht

16:05  – 16:25      Uudsed desovahendid pinnatöötluseks toidutootjatele

Kristo Timberg, Chemi-Pharm AS tegevjuht

16:25 – 16:45      Konverentsipäeva kokkuvõte

 

 Registreerimine -> SIIN

 

Konverents toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse tegevusvaldkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Osalemine on tasuta. Osa võtma on oodatud kõik toiduvaldkonnas tegutsevad või sellest huvitatud isikud.