Aasta Tööstur 2021 kandidaat - Janek Kalvi Livikost! Hoiame pöialt!
ÄP poolt korraldatav Aasta Töösturi konkurss toimub juba neljandat korda. Tänavuse aasta konkursile esitati 8 kandidaati, kellest toidutööstust esindab Janek Kalvi AS Liviko juhatuse esimees.
Janek töötab Livikos alates 1999. aastast ning Liviko tegevjuhina alustas ta 2005. aastal. Liviko on viimastel aastatel teinud tugevat tööd, et turustada Eesti toiduaineid üle terve maailma. Oma džinne ekspordib Liviko 50 riiki üle maailma ning need on leitavad erinevates Duty Free sortimentides. Samuti võideti 2020. aastal ülemaailmsel reisikaubanduse konkursil „Frontier Awards 2020“ pärjati Crafter’s London Dry džinn CSR-i ehk jätkusuutlikkuse initsiatiivi kuldmärgiga. Sellega tunnustati Livikos välja mõeldud kadakamarjade taaskasutuse innovatsiooni. Kuigi meelelahutus-, toitlustus- ja külalislahkuse ning duty free ja travel retail-sektorid kukkusid pandeemia tingimustes oluliselt, tuli Liviko hästi toime ja eksport säilitas 62% eelmise aasta müügitulust. Samuti lisandusid uued eksporditurud ning kasvasid ka sensed. AS Liviko kontsern andis 2020. aastal tööd 264 inimesele. 2020. aasta müügitulu oli 84 303 937€.
Aasta Tööstur kuulutatakse välja 17. novembril 2021 toimuval konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
Hoiame Janekule pöialt!
Kalvi Liviokost! Hoiame pöialt!
Sealiha on number üks lihavalik eestlaste toidulaual
Eesti Toiduliit
Pressiteade
09.11.2021
Sealiha on number üks lihavalik eestlaste toidulaual, moodustades üle poole kogu lihatarbmisest. Mõõdukas koguses sealiha on mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise osa.
Fotod: kampaania „Sealiha – hea liha“ avaüritus (fotod: Hendrik Osula)
„Kaasaegne seakasvatus toodab oluliselt väiksema rasvasisaldusega liha, kui võrrelda aastakümnete taguse ajaga. Sealihal on palju väärtuslikke omadusi – lihas sisalduvad loomsed valgud on organismile vajalikud ning aitavad hoida pikalt täiskõhutunnet. Retseptid on aastatega muutunud, kuid sealihast valminud toitudel on ka tänapäeval oluline roll mitmekesise ja tasakaalustatud toidulaua osana,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
„Taine sealiha on oma rasvasisalduse poolest täiesti võrreldav linnulihaga, sobides suurepäraselt toidulauale ka siis, kui eesmärk on tervislikult kaalu langetada. Samas on sealihal kõrgem vitamiinisisaldus ning selles on rohkem valku, tsinki ja magneesiumi. Sealiha abil saab keha omandada ka vajalikku rauda,“ lausus personaaltreener Siim Kelner.
„Koroonakriisi ja tarneraskuste ajastul ei saa alahinnata kodumaise toidukasvatuse ja -tööstuse tähtsust. Eesti suudab omatoodanguga katta muljet avaldava 85% kodumaise sealiha nõudlusest,“ lisas Sirje Potisepp.
Toiduliit tutvustab kampaaniaga „Sealiha – hea liha“ sealiha kasutusvõimalusi täisväärtusliku toitumise osana. Kampaaniat korraldab Eesti Toiduliit turuarendustoetuse abil ning koostöös Atria Eesti, HKScan Estonia, Nõo Lihatööstuse ja Saaremaa Lihatööstusega.
Statistikaameti eelmise aasta andmetel moodustab sealiha 51% Eesti lihatarbimisest, millele järgneb linnuliha (34%) ja veiseliha (12%). 2020. aastal söödi inimese kohta 40 kg sealiha. Sealiha moodustab üle poole Eesti lihatoodangust – eelmisel aastal 57%.
Teate edastas:
Marit Valge
Projektijuht
PR Partner
5664 5598
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Külasta Eesti toidutööstuste köögipoolt kodust lahkumata
Klippidega tutvumiseks vaata Eesti toidu veebilehte.
Maaeluministeerium
Pressiteade
01.11.2021
Külasta Eesti toidutööstuste köögipoolt kodust lahkumata
Tänasest kuni 7. novembrini on võimalik Eesti toidu veebilehel näha, kuidas valmivad meile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 20 toidu- ja joogitootjat.
Osalevad tööstused on valmistanud külastajatele mõeldes kuni 3-minutilised tootmist tutvustavad videoklipid, mis annavad huvilistele hea ülevaate sellest, kuidas jõuab toit meie lauale. Klippidega tutvumiseks vaata Eesti toidu veebilehte.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul lasub Eesti toidutööstustel suur vastutus – hoida ja kasvatada elanike usaldust kohaliku toidu vastu. „Rohelepe ja keskkonnaalgatused heidavad tööstustele järjest katsumusi, mille ületamise teid ja võimalusi alles otsitakse. Usun, et avatus ja koostöö ainult suurendavad usaldust nii kohaliku toidu tootja kui ka toidu enda suhtes,“ märkis maaeluminister Urmas Kruuse.
Toiduliidu juht Sirje Potisepa kutsub avatud toidutööstuse nädalal kõiki ühinema virtuaalsete toidutuuridega. „Tuuri külastaja saab teada, kuidas jõuab piim toidupoe külmletti ja kompvek advendikalendrisse, kui kaugele eksporditakse meie limonaadi, jogurtit ja mune ning millised on viimased uuendused pakendite vallas. Loodan, et ettevõtmine tuletab inimestele meelde, kuivõrd tugeval vundamendil seisab Eesti toiduainetööstus,“ ütles Potisepp.
„Uuringud kinnitavad, et Eesti toit troonib Euroopas oma puhtuse ja kvaliteedi poolest ning Eesti põllumajandus on maailmas kõige keskkonnahoidlikumate seas,“ lisas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. „Kui eelistame kodumaist kvaliteetset toitu, siis vähendame sellega nii oma keskkonnajalajälge kui ka toetame kohalike toidutootjate väärt tööd. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub tarbijaid avatud toidutööstuste nädalal lähemalt tutvuma meie oma toidu saamislooga.“
Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed A Le Coq AS, Santa Maria AS, Gustav Cafe OÜ, Chocolala OÜ, Valio Eesti AS, Dava Foods Estonia AS, Eesti Leivatööstus AS, Saaremaa Delifood OÜ, Saku Õlletehase AS, Lunden Food OÜ, Scanola Baltic AS, Premia Tallinna Külmhoone AS, Liviko AS, Salvest AS, Farmi Piimatööstus AS, Tartu Mill AS, Hiiumaa Köök ja Pagar OÜ, Orkla Eesti AS, Saidafarm OÜ ja Remedy Way OÜ.
Mullu sai virtuaalselt külastada 18 toidu- ja joogitootjat, kelle köögipoolega käis tutvumas üle 30 000 huvilise.
Kuuendat korda toimuvat avatud toidutööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.
Kell 13 algaval avatud toidutööstuste nädala avaüritusel tutvustatakse muu hulgas värsket uuringut toidutööstuste konkurentsivõimest ja arenguperspektiividest. Avaüritusest osa saamiseks suundu kell 13 Maainfo.ee kanalile YouTube’is.
Lugupidamisega,
Iiris Saluri
nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tel 6256108 või 5274539
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / www.agri.ee
Paulig ja Helsingi ülikool uurivad toidukadu toidutarneahela alguses: saagikoristuse õige ajastamine on kadude vältimisel oluline
Paulig ja Helsingi ülikooli jätkusuutlikkuse teaduse instituut HELSUS uurisid esimest korda, kui suur on toidukadu toidutarneahela alguses. Tuvastati, et esmatootmises tekkinud kadusid põhjustavad eelkõige saagi koristamise ja töötlemisega seotud tegurid. Arengumaades tekitavad muu hulgas raskusi ebapiisavad hoiustamisvõimalused, pikad transpordivahemaad ja turuhinna kõikumine. Ülemaailmselt läheb umbes 14% kogu toodetud toidust kaotsi toidutarneahela alguses.
Pauligi väärtusahel on pikk ja ulatub pea kõikjale üle maailma. Uuriti taimseid tooraineid: seemneid, õlisid ja maitsetaimi ning tera- ja köögivilju. Uuring aitab Pauligil saavutada seatud eesmärki - vähendada toidukadu 2030. aastaks poole võrra.
Kvaliteedinõuded võivad põhjustada söödava toidu eemaldamist toidutarneahelast
Toidukadu tähendab söödava toidu eemaldamist toidutarneahelast, kui seda ei kasutata söödana või mõne muu tootena, millel on kaubanduslik väärtus.
Kadu tekib toidu esmatootmises mitmel põhjusel. Saagikorje, hoiustamise ja transpordi käigus tooted kas eemaldatakse ahelast või saab nende kvaliteet kahjustada. Kvaliteedinõuete tõttu võib juhtuda, et toidutarneahelast eemaldatakse isegi söödav toit. Toidukao teine võimalik põhjus on turuolukord, eelkõige ületootmine.
„Selleks, et kadu vältida, on kohvi ja õlitaimede õigeaegne saagikoristus väga oluline,“ ütleb uuringu korraldaja Marja Roitto.
Paljud uuritud toorainetest transporditakse ladudesse ja sealt edasi tarneahelasse kuivade toodetena, mis tagab tavaliselt pika kõlblikkusaja. Taimsete toodete puhul on suur kõikumine saagi koguse ja kvaliteedi osas erinevate aastate saakide vahel tavaline.
„See ainulaadne uurimismaterjal aitab meil saada ülevaate sellest, kui suur on meie põhitoorainete võimalik kadu, mis on selle peamised põhjused ja kus on infolüngad. Nende tulemuste põhjal saame teha vajalikud uuringud ja kavandada meetmeid toidukao vähendamiseks Pauligi väärtusahelas,“ räägib Pauligi jätkusuutlikkuse direktor Lea Rankinen.
Vähe laiaulatuslikke toidukao uuringuid toidutarneahela varastes etappides riiklikul tasandil
„Laiaulatuslikke uuringuid toidukao kohta riiklikul tasandil on avaldatud vähe ja ei ole piisavalt infot kõigist toorainerühmadest,“ räägib Roitto.
„Nende rühmade hulka kuuluvad ka kohv, õlitaimed ning masinsõelutud kõrvitsaseemned.“
Teraviljade, taimeõlide ja teatud muude toorainete osas oli andmete geograafiline ulatus puudulik. Kao põhjused võivad olla seotud saagikorje ja töötlemisega, kuid arengumaades on probleeme ka näiteks puudulike hoiustamisvõimaluste, pikkade transpordivahemaade ja turuolukorraga. Tähtis on oskuste, tehniliste lahenduste ning kohaliku põllumajandustaristu arendamine.
„Väiketootjate toetamine ja koolitamine on põhiline meede esmatootmises tekkinud toidukao vähendamiseks,“ arvab Roitto.
Esmatootmises tekkinud kadude uurimises on ka väljakutseid. Roitto sõnul ei olnud alati selge, kas toidutarneahelast eemaldatud toit töödeldi jäätmetena või kasutati muul otstarbel.
Uuringutel põhinevaid teadmisi kadudest kohvitootmises on vähe
„Uuritud kohvioad ehk kohvimarjad on pärit Lõuna- ja Kesk-Ameerikast, Aafrikast ning Aasiast,“ ütleb Roitto.
Roheliste kohviubade aastane toodang on ligikaudu 10,5 miljonit tonni ja suure koguse tõttu oleks põhjust tegelikku kadu veelgi põhjalikumalt uurida. Suure osa kohvitootjatest moodustavad väikesed istandused, kus ka esmane saagitöötlemine toimub kohapeal.
„Isegi väike toorainekadu võib nendele istandustele olla arvestatav rahaline kaotus,“ märgib Roitto.
„Brasiilia teadlase Leônidas Carrijo Azevedo Melo hinnangul võib ligikaudu 10–30% kohvisaagist kohvitaimedelt maha kukkuda. Proovitakse korjata ka seda osa saagist, kuid nende ubade kvaliteet on kehvem,“ ütleb Riotto.
Enamasti saavad kohviuba katvatest marjaosadest jäätmed. Praegu otsitakse toitainerikastele kohvimarjadele ja oakestadele uusi kasutusvõimalusi näiteks jookides.
„Esmatootmise toidukao määratlus kohvimarju ja oakesti siiski ei hõlma, kuna neid ei peeta söödavaks toiduks.“
Tulemused avaldati Think Corneris 27. oktoobril 2021.
Lisateave:
Marja Roitto, +358 505 560 504, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lea Rankinen, jätkusuutlikkuse direktor, Paulig, +358 415 394 609, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Pauligist:
Paulig on toidu- ja joogivaldkonnas tegutsev pereettevõte, mis arendab jätkusuutlikku toidukultuuri – sellist, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. Paulig pakub maitseelamusi: kohvid ja joogid, Tex Mex ja vürtsid, suupisted ja taimsed valikud. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold & Green ja Poco Loco. Pauligi müügitulu 2020. aastal oli 920 miljonit eurot. Ettevõttes on kokku üle 2000 töötaja 13 riigis, kes töötavad selle nimel, et elu oleks tulvil maitseid – For a life full of flavour. www.pauliggroup.com
Toidutootjad: sisendid kallinevad, kasumid kahanevad
Pressiteade
20. oktoober 2021
Toidutootjad: sisendid kallinevad, kasumid kahanevad
Eesti toiduainetööstuse sektori käekäiku tutvustaval pressikonverentsilt nentisid tootjad, et tootmiseks vajalike sisendite nagu kütus, elekter, teravili ja pakendite hinnad tõusevad ning ka tööjõukulud suurenevad. Samas on jäänud toodangu maht eelmise aasta tasemele, kuid ettevõtete kasumid kahanenud kolmandiku võrra.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et toiduainetööstuse 2021. aasta esimese poolaasta majandusnäitajate kasvukiirus jäi töötleva tööstuse tegevusalade keskmisele alla — müügitulu ja lisandväärtust suudeti küll veidi suurendada, kuid ettevõtete kasumlikkus vähenes. Toidusektori toodangu kogumaht jäi eelmise aasta mahu ehk ca 840 miljoni euro tasemele.
„Rekordilised elektrihinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendab kulude kasvu. Toiduainetööstuse kulude, sh tööjõukulude kasv ületas tänavu esimese kuue kuuga käibe ja tootlikkuse kasvu,“ ütles Potisepp ning lisas, et statistikaameti andmetel oli toiduainetööstuse 2021. aasta esimese poolaasta kogukasum 24,6 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga vähenes peaaegu kolmandiku võrra. „Kasum on ettevõtte vereringe, kui seda pole, siis ei toimu arengut – ei saa investeerida, tegeleda tootearendusega ega töötajate palkasid tõsta.“
Joogitööstusest ülevaate andnud A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles, et alkoholivabadus ja tervislikkus on moes, ainus erand on energiajoogid, kuigi ka selles segmendis tulevad peale uute valikutena tervislikumad tooted. „Lähiajal on sektori suurimateks väljakutseteks tööjõu saadavus ning jätkuvad investeeringud ettevõtete keskkonnamõjude vähendamisesse. Üha olulisemaks on muutunud n-ö tähenduse andmine oma toodetele ja rohepööre selle kõige sees on uus pilet turule,“ lausus Noop.
Nordic Milk juhatuse liikme Ülo Kivine sõnul on elektri- ja gaasihindade hüppeline tõus ja kaubanduskettide konkurentsist tingitud toodete kunstlik hinnapoliitika tekitanud turul palju ebakindlust. „Olukorras, kus pakipiima hind on täna poes allpool toote omahinda, ei saa põllumehed ega tootjad varsti enam hakkama. Tegemist on väga keerulise olukorraga ning kui me tahame, et põllumajanduses elu jätkuks, peab hakkama rohkem maksma,“ tõdes Ülo Kivine.
Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük märkis, et sisendhindade kasv, mida ei ole olnud võimalik jaekaubandusse üle kanda, on viinud lihatööstuse sektori tänavu esimesel poolaastal kahjumisse. „Investeeringute maht on langenud kaks korda, tööjõu puudus on sektoris karm ja inimeste palgaootus kasvab. Samal ajal on Eestis eelmise aasta seisuga ligi 50 ettevõtet, kelle põhitegevusala on liha tootmine või töötlemine. Kardetavasti ei saa selline olukord jätkuda, mistõttu on oodata sektoris kas pankrotte või konsolideerumist,“ lausus Kruustük, kelle sõnul on vaja välistööjõule selgemaid reegleid, mis aitaks paremini lappida kodumaisest tööjõust tekkivaid auke.
Fazer Bakery juht Anne Mere märkis, et pagaritööstus ei ole jäänud eelpool toodud trendidest puutumata. „Lisaks käivad inimesed harvemini poes, uued põlvkonnad ei soovi enam süüa traditsioonilisi leibu, saiu, vaid eelistavad röst- ja palaleibu. Pandeemiast tingituna eelistavad inimesed enim tervisele kasulikumaid tooteid, mis on head seedimisele, vaimule ja immuunsüsteemile,“ ütles Anne Mere tunnustades meie tarbijaid nende avatuse osas uutele maitsetele ja toodetele.
Toiduliit andis koos toidu- ja joogitootjatega ülevaate Eesti toidutööstuse käekäigust. Eesti toiduainetööstuse tulemustest, trendidest ning edasistest ootustest andsid ülevaate A. Le Coqi juht Tarmo Noop, Nordic Milk juhatuse liige Ülo Kivine, Nõo Lihatööstuse Nõukogu esimees Simmo Kruustük, Fazer Bakery juht Anne Mere ning Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Pressiürituse fotod: https://bit.ly/3AWOB9M (fotograaf: Raul Mee).
Vasakult: Tarmo Noop, Anne Mere, Sirje Potisepp, Ülo Kivine, Simmo Kruustük.
Eesti Toidutööstuse Südamega Tegija on Nõo Lihatööstuse peatehnoloog Anne Värä
Toiduliit, maaeluminister ja Nõo Lihatööstus tunnustasid täna ettevõtte peatehnoloogi Anne Värät, kes pälvis oma 24 aasta pikkuse töö ja panuse eest Eesti toidutööstusesse 2021. aasta „Südamega Tegija“ tiitli.
Fotol Anne Värä.
„Tänan ka ise südamest sellise tähelepanu eest! Olen toidutehnoloogia põnevas maailmas tegutsenud 34 aastat – seega juba pika elu. Algul olid ajad, kui riiulil oli kokku ehk ainult kümme erinevat maitseainet ja mõelge, kui palju on võimalusi nüüd,” ütles Värä Südamega Tegija tiitlit vastu võttes.
"Olen loomult üsna uudishimulik, mulle meeldib katsetada ja uusi maitseid välja pakkuda. Nõo Lihatööstuse valikus on 400 erinevat toodet, igal aastal toome turule 100 uut toodet, olles oma tiimiga teinud väga põhjaliku eeltöö. Peame oma tootearenduses eriti oluliseks suunata inimesi tervislikke tooteid tarbima. Kui kiiresti esile tuua mõne mu enda lemmiktoote, siis kindlasti näiteks Maamehe sink või Joosepi verivorstid,” lisas Värä.
„Pea veerandsada aastat pühendumist ja tublit tööd on teinud Annest kodumaise toidusektori suure eeskuju. Nii nagu erakordsed inimesed ikka, oskab ka Anne nakatada oma positiivse ellusuhtumise ja pühendumisega kõiki, keda kohtab. Annan tänavuse südamega tegija tiitli Annele üle suure kindlusega ja usuga, et ta jõuab inspireerida veel mitut põlvkonda Nõo töökaid kollektiive,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Kolleegide sõnul on Anne andnud peatehnoloogina hindamatu panuse Nõo Lihatööstuse tootearendusse, pakkudes välja uusi lahendusi, juurutades nutikamaid tööprotsesse ning muutes ettevõtte tootmist veelgi efektiivsemaks. Suurepärase meeskonnamängijana on Anne loonud enda ümber hästi toimiva töökollektiivi, keda oskab õigel ajal kiita ja motiveerida.
„Südamega Tegija“ tiitliga tunnustab Toiduliit iga-aastaselt Eesti toidutööstuse kõige silmapaistvamaid inimesi, kes teevad oma tööd suure hoole ja südamega. Tänavuse „Südamega tegija“ tiitlile kandideerisid lõppvoorus nominentidena lisaks Annele Saaremaa Piimatööstuse tehnoloog Aime Paas, Gustav Cafe tootmisjuht Tea Mey, Valio Eesti Võru Juustutööstuse tehnoloog Lea Jürgenson ja Premia Tallinna Külmhoone jäätisevabriku vahetuse juht Erika Tuulik.
„Soovin omalt poolt tänada kõiki tänavusi südamega tegija kandidaate pikaaegse panuse ja silmapaistva töö eest Eesti toidusektorisse. Tänu teile sündiski seitse aastat tagasi mõte vastava tunnustuse loomiseks,“ lisas Potisepp.
Toiduliidu “Südamega Tegija” 2021. aasta konkursile esitati kokku 12 tugevat kandidaati, kelle hulgast valiti juhtkogu hääletuse tulemusel välja 5 nominenti. Südamega Tegijana selgitati välja hindamiskomisjoni liikmete ja Toiduliidu Facebooki rahvahääletusel tulemusel. 2020. aasta Südamega Tegijaks valiti Saaremaa Lihatööstuse tootmismeister Ave Kuusk.
Fotod auhinna üleandmisest leiab siit: https://bit.ly/3lIhWjG (fotograaf: Vallo Kruuser).
7. oktoobri õhtul tunnustati „Eesti parimad ettevõtted 2021“ auhindamisüritusel meie kõige tublimaid ettevõtteid
- oktoobri õhtul tunnustati „Eesti parimad ettevõtted 2021“ auhindamisüritusel meie kõige tublimaid ettevõtteid.
Aasta ettevõte valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind“ ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkursi „Konkurentsivõime edetabel“ parimate seast.
On hea meel, et EASi ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind 2021“ võitjaks osutus Aasta pereettevõttena Nõo Lihatööstus OÜ
ning Eesti konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte 2021 on Liviko AS. Palju õnne!
Koostöö Konverents: Uuenduste lainel
Konverentsi ettekanded leiab SIIT
Koostöö konverentsil osalemine on tasuline,
huvitatutel on vajalik registreeruda SIIT lingilt.
Osalustasu 35.00 EUR + km, Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu liikmetele 25.00 EUR + km.