Eesti Parima Toiduaine konkursi hõbemärgid on valitud
Tänavune Parim Kalatoode on Heimon Kala õrnas soolas vikerforellifilee, Parim Lihatoode Talleggi Pool kana ürdivõiga küpsetuskotis, Parim Puu- ja Köögiviljatoode Salvesti Muuti Ökoloogiline õuna-mango-peedi-mustsõstrapüree ning Parim Kondiitritoode Kalevi Leiger tume šokolaad tervete mandlitega.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul oli teine hindamispäev intensiivne ja tiheda konkurentsiga. Parima Kalatoote võitnud Vetteli Heimon Kala kohta ütles Potisepp, et see on täiesti unikaalne toode, kuna kasutab toorainena 100% kohalikku, Saaremaal kasvatatud forelli. „Heimon Kala õrnas soolas vikerforell on värske ja äärmiselt maitsev toode. Saaremaal asuvas kalakasvanduses kasutatakse ainult kõige kõrgema kvaliteediga keskkonnasõbralikku kalasööta, mis annab toorainele ilusa värvi, hea maitse ja struktuuri. Õrnalt soolatuna viib see lausa keele alla,“ sõnas Potisepp.
Parima Lihatoote kategoorias 21 tootest parimaks tunnistatud Talleggi Pool kana ürdivõiga küpsetuskotis jäi hindamiskomisjonile silma selle poolest, et tegu on uudse toorainega ahjukanale - pool kana küpseb kiiremini, on sobiv kogus väiksemale perele ja tagab ühtlase maitsestuse. „Toode on juba maitsestatud ja asub mugavas küpsetuskotis, nii et selle valmistamisega saab iga kodukokk hakkama. Tulemuseks on maitsekas, mahlane liha, mis meeldib kindlasti nii pere suurematele kui väiksematele liikmetele,“ kommenteeris Potisepp.
Parima Puu- ja Köögiviljatoote tiitli võitis Salvesti Ökoloogiline õuna-mango-peedi-mustsõstrapüree Muuti. „Toote puhul jäi meelde selle huvitav maitsebukett, mis kombineeris magusaid puuvilju peedi ja mustsõstraga. Muutis on kasutatud ainult parimaid mahedalt kasvanud tooraineid ning sellesse pole lisatud grammigi suhkrut – toote magusus tuleneb puu- ja köögiviljadest ning marjadest. Mõnus smuuti sobib suurepäraselt tervislikuks vahepalaks või snäkiks,“ sõnas Potisepp.
Parimaks Kondiitritooteks valis hindamiskomisjon Leiger tumeda šokolaadi tervete mandlitega. „Leiger on esimene tervete mandlitega suur šokolaad Kalevi maiustuste valikus – šokolaad on nii maitsev, et võitis hindamiskomisjoni liikmete südamed esimesest ampsust. See pole muidugi suur üllatus, sest ka varasemad Kalevi eeposesarja tooted on eestlaste lemmikute seas,“ ütles Potisepp.
„Hõbemärkide hindamine näitas, et toidutrendidest tuleb selgelt esile tervislikkus. Seda illustreerib nii lihatoodete puhul soola vähendamine kui ka piimatoodete, kondiitritoodete, puu- ja köögiviljatoodete puhul suhkru vähendamine või üldse lisamata jätmine. Hinnas on naturaalne kohalik tooraine ning värskus,“ võttis Potisepp hõbemärkide tulemused kokku.
Järgmisel nädalal toimub ka Eesti Parima Toiduaine konkursi piirkondlike väiketoodete hindamine, kus võistlevad 62 toodet. Tooteid hindab komisjon, kuhu kuuluvad toitumisteadlased, kaubanduskettide ostujuhid, toiduajakirjanikud ja teised toiduvaldkonnaga seotud inimesed. Komisjon hindab toodete puhul nende maitset, lõhna ja konsistentsi, välimust, aga ka tervislikkust, pakendit, uudsust ja müügiedu. Üldkonkursi hindamiskomisjoni tegevust juhib Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse toiduteadlane Rain Kuldjärv. Kuldmärkide hindamiseks koguneb komisjon 19.06.
Ühtekokku osaleb tänavu Eesti Parima Toiduaine konkursil 167 Eesti toiduainet ja jooki.
Konkursi uudiseid saab jälgida siit: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja, +372 50 46 547; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eesti Parim Toiduaine 2020
Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldas 2020. aastal juba 26. korda uute tööstuslikult toodetud toodete konkurssi "Eesti Parim Toiduaine".
Konkursil said osaleda tooted, mis on Eestis tööstuslikult toodetud ning mis on toodud Eesti turule ajavahemikus 1. jaanuar - 31. detsember 2019.
Teeme kõik, et Eesti Parim Toiduaine 2020 saaks valitud esimesel võimalusel.
2020. aastal konkursile esitatud tooted:
Suurettevõtted
Lihatooted
Rakvere Extra Protein Power Minutipihv, vasardatud 400 g
AS HKScan Estonia
Rakvere Lihakas ahjuvorst 450 g
AS HKScan Estonia
Tallegg Fitness kanafilee steigid 450 g
AS HKScan Estonia
Tallegg Kanafileerullid suitsupeekoni-juustutäidisega küpsetuskarbis 650 g
AS HKScan Estonia
Tallegg Pool kana ürdivõiga küpsetuskotis
AS HKScan Estonia
Maks & Moorits Praetud maksaribad 200 g
Atria Eesti AS
Maks & Moorits Forte juustu grill-liha
Atria Eesti AS
Maks & Moorits Forte juustuga täissuitsuvorst
Atria Eesti AS
Maks & Moorits Paneeritud fileešnitsel 280g
Atria Eesti AS
Maks & Moorits Pühajärve toorvorstikesed 450 g
Atria Eesti AS
Vasikaliha tarrendis
Rannarootsi Lihatööstus AS
EHE Vasikaliha täissuitsuvorst 180 g
Rannarootsi Lihatööstus AS
Kuldne grillribi (E-vaba) 900 g
Rannarootsi Lihatööstus AS
Vasikaliha keeduvorst 300 g
Rannarootsi Lihatööstus AS
Lihapallid
Saaremaa Lihatööstus OÜ
Eelküpsetatud veisepõsk
Saaremaa Lihatööstus OÜ
Lihapallid tomati chutney täidisega
Saaremaa Lihatööstus OÜ
Pihvid juustuga
Saaremaa Lihatööstus OÜ
Hamburgeri pihvid veiselihast
Saaremaa Lihatööstus OÜ
Krõbe šnitsel
Arke Lihatööstus AS
Singivõie
Arke Lihatööstus AS
Piimatooted
Farmi Airan 750 g
AS Farmi Piimatööstus
Farmi Jogurtine Toorpuder banaani ja chia seemnetega, 175 g
AS Farmi Piimatööstus
Farmi Jogurtine Toorpuder kookose ja chia seemnetega, 175 g
AS Farmi Piimatööstus
Farmi Jogurtine Toorpuder mustika ja chia seemnetega, 175 g
AS Farmi Piimatööstus
Kadaka Sulajuust
AS Saaremaa Piimatööstus
Old Saare Sulajuust
AS Saaremaa Piimatööstus
Tere piim D-vitamiiniga 1,0 l 2,5%. Laktoosivaba
Tere AS
Alma hapukoorega kodujuust
Valio Eesti AS
Alma jogurtimaius mustika 200g
Valio Eesti AS
Alma kreeka kohupiimakreem mustika 150g
Valio Eesti AS
Alma metsmaasika kohupiimakreem 150g
Valio Eesti AS
Alma Muah! banaani koorene jogurt 1kg
Valio Eesti AS
Alma Muah! vaarika-mascarpone koorene jogurt 1kg
Valio Eesti AS
Alma Skyr virsik-astelpaju 150g
Valio Eesti AS
Gran Regale kõva itaaliapärane juust 180g
Valio Eesti AS
Valio PROfeel proteiinikodujuust 200g
Valio Eesti AS
Valio Gefilus laktoosivaba jogurt vaarika-granaatõuna 380g
Valio Eesti AS
Valio Gefilus laktoosivaba mustika jogurtijook 4x100g
Valio Eesti AS
Teravilja ja pagaritooted
Rehe seemneleib 300g
Eesti Pagar AS
Leiburi rukkileib täisterajuuretisega
Leibur AS
Rukkisepik
Leibur AS
Leiburi röst kaerajuuretisega
Leibur AS
Kalatooted
Gluteenivaba praetud räim
DGM Shipping AS
Heimon Kala Õrnas soolas vikerforellifilee, viilutatud 500g
Vettel OÜ
Puu- ja köögiviljatooted
Smushie Ökoloogiline Peedi-vaarikapüree kanepiseemnetega 170 g
AS Salvest
Smushie Muuti Ökoloogiline Õuna-mango-peedi-mustsõstrapüree 110g
AS Salvest
Salvest Põnn Ökoloogiline Aprikoosi-õunapüree 4+ 100g
AS Salvest
Salvest Põnn Ökoloogiline Kõrvitsa-bataadi-mangopüree 110 g 6+
AS Salvest
Põltsamaa Adžikasalat suvikõrvitsaga 550 g
Orkla Eesti AS
Valmistooted
Põltsamaa TOPZ! Mahlane kana-karri 380g
Mahlane ja maitseküllane riisiroog kanaliha, karri ja apelsinipipraga
Orkla Eesti AS
Juustupannkoogid
Saarioinen Eesti OÜ
Šokolaadipannkoogid
Saarioinen Eesti OÜ
Kaera-õuna pannkoogid
Saarioinen Eesti OÜ
Tom Yum supp
Saarioinen Eesti OÜ
Creme Brulee pistaatsiaga
Mattias Cafe OÜ
Gustav kukeseene-peekoni ahjupirukas 630 gr
Mattias Cafe OÜ
BBQ tšillileib 175 g
Mattias Cafe OÜ
Presto ökoloogiline hernepüreesupp mündiga 600 g
AS Salvest
Presto ökoloogiline kõrvitsapüreesupp kookospiimaga 300 g
AS Salvest
Presto ökoloogiline köögiviljapüreesupp kanafileega 300 g
AS Salvest
Presto ökoloogiline paprikapüreesupp vürtsidega 600 g
AS Salvest
Presto ökoloogiline tomatipüreesupp ürtidega 300 g
AS Salvest
Kastmed
Merevaik Cheddari juustudipp 200 g
Tere AS
Salvest Vegan majonees 420 g
Salvest AS
Kondiitritooted
Gustav Rabarberi-kohupiima ahjutort
Mattias Cafe OÜ
Gustav tort "Banoffe" 1 kg
Mattias Cafe OÜ
Astelpajurull 380g
Eesti Pagar AS
Šokolaaditort 1,0 kg
Eesti Pagar AS
Tosta Täistera röstsepik, 500g
Eesti Pagar AS
Kohupiimakook mangoga Fitlap
Eesti Leivatööstus AS
Kirsi Choco-Loco
Eesti Leivatööstus AS
Ricotta-banaani kook Fitlap
Eesti Leivatööstus AS
Maasikajogurti täidisega tume šokolaad 100g
Orkla Eesti AS
Mustsõstrajogurti täidisega tume šokolaad 102g
Orkla Eesti AS
Leiger tume šokolaad tervete mandlitega 300
Orkla Eesti AS
Vana Tallinn Cream šokolaad 104g
Orkla Eesti AS
Vana Tallinn šokolaad 103g
Orkla Eesti AS
Tatra-toorjuusturull vaarikatega
AS Lõuna Pagarid
Kohupiima-brownie tort
AS Lõuna Pagarid
Magustoidud
Balbiino Classic Soolakaramelli-küpsisejäätis 0,5L/ 250g
Balbiino AS
Balbiino Classic Lagritsakommitükkidega jäätis vaarikaglasuuris 120ml/80g
Balbiino AS
Balbiino Classic Pähklikreemi-vahvlijäätis 0,5L/ 250g
Balbiino AS
MAIUSPALA Mandli-koorejäätis šokolaadikreemi ja india pähklitega 0,5L/270g
Balbiino AS
Balbiino Koorejäätis glasuuris 6 x 60ml/35g
Balbiino AS
Premia koorejäätis Lumehelbeke, 140 ml/75g
Premia Tallinna Külmhoone AS
Premia 40% vähema suhkruga koorejäätis, mango-passionvilja moosiga, 1l
Premia Tallinna Külmhoone AS
Premia koorejäätis mango-passionvilja täidisega, 140 ml/75g
Premia Tallinna Külmhoone AS
Emma kohuke metsmaasikatäidisega piimasokolaadiglasuuris 40 g
Tere AS
Alma musta kirsi kreeka jogurt 370g
Valio Eesti AS
Alma Muah! aedmaasika koorejogurt õhulise biskviidiga 380g
Valio Eesti AS
Mittealkohoolsed joogid
Aura Smuuti Aprikoosi-banaani-porgandi
AS A. Le Coq
A. Le Coq Fassbrause Peach
AS A. Le Coq
Limpa Shake jäätise maitsega apelsini-pirni-virsiku mahlajook
AS A. Le Coq
Re-crafted Crafter`s Junibeer 0% vol
AS Liviko
Pai+mango-kibuvitsa smuuti/Mango- kibuvitsa maitsega smuuti 3- viljamahl 280 ml
Orkla Eesti AS
Pai+apelsini-porgandi-ingveri smuuti/Apelsini-porgandi mahlajook ingveriga 280 ml
Orkla Eesti AS
Vichy naturaalne mineraalvesi
Saku Õlletehase AS
Vichy naturaalne mineraalvesi
Saku Õlletehase AS
Värska mustika Vurtsvasser 1l
Värska Vesi AS
Värska Rabarberi-vaarika Vurtsvasser 1l
Värska Vesi AS
Värska Õuna Vurtsvasser 1l
Värska Vesi AS
Alkohoolsed joogid
A. Le Coq Baltic Porter
AS A. Le Coq
Bellingshausen Vodka
Liviko AS
Cooler Blackcurrant
Liviko AS
Vana Tallinn Coconut
Liviko AS
Saku Originaal – uus pudel
Saku Õlletehase AS
Saaremaa Vodka Mild
Altia Eesti AS
Saaremaa RHU Gin (Saaremaa Rabarberi džinn)
Altia Eesti AS
Lisandväärtusega tooted
Farmi Jogurtine Toorpuder banaani ja chia seemnetega, 175 g
AS Farmi Piimatööstus
Farmi Jogurtine toorpuder kookose ja chia seemnetega, 175 g
AS Farmi Piimatööstus
Farmi Jogurtine toorpuder mustikate ja chia seemnetega, 175 g
AS Farmi Piimatööstus
Salvest Smushie Ökoloogiline Peedi-vaarikapüree kanepiseemnetega 170 g
AS Salvest
Presto ökoloogiline hernepüreesupp mündiga 600 g
Salvest AS
Presto ökoloogiline kõrvitsapüreesupp kookospiimaga 300 g
Salvest AS
Presto ökoloogiline köögiviljapüreesupp kanafileega 300 g
Salvest AS
Presto ökoloogiline paprikapüreesupp vürtsidega 600 g
Salvest AS
Presto ökoloogiline tomatipüreesupp ürtidega 300 g
Salvest AS
Pai+mango-kibuvitsa smuuti/Mango- kibuvitsa maitsega smuuti 3- viljamahl 280 ml
Orkla Eesti AS
KOHUPIIMAKOOK MANGOGA Fitlap
Eesti Leivatööstus AS
KIRSI Choco-Loco
Eesti Leivatööstus AS
Ricotta-banaani kook Fitlap
Eesti Leivatööstus AS
Väikeettevõtted
Lõuna-Eesti
BBQ tšillileib 175 g
Mattias Cafe OÜ
Andre Excellent
Andre Juustufarm OÜ
Kitsepiimast salatijuust ürdimarinaadis
Andri-Peedo talu OÜ
Eva sushi salatikauss
Eva sushi OÜ
Tulihänd, suitsuse mekiga ruuge õlu
Mulgi Pruulikoda OÜ
Natty „Kašu“ Indiapähklivõie
Natty OÜ
Jussikese Koorekaramell 150g
Nopri Talumeierei OÜ
Vürtssink veiselihast
OÜ Otepää Lihatööstus Edgar
Südamesink
OÜ Otepää Lihatööstus Edgar
Vürtssink sealihast
OÜ Otepää Lihatööstus Edgar
VAHUKASS (tootesari hetkel kahest tootest)
Siidrikoda OÜ
Lääne-Eesti
JogShake Saaremaa mustika-vaarika jogurtijook
JogShake Saaremaa porgandi-ananassi jogurtijook
JogShake Saaremaa sitsiilia sidruni jogurtijook
Saaremaa DeliFood OÜ
Öun-kadakas vahujook 750 ml MAHE
Öun Drinks OÜ
Öuna-mündilimonaad 330 ml MAHE
Öun Drinks OÜ
Rabarber-kuusk vahujook 750 ml mahe
Öun Drinks OÜ
Vanaema Kuslapuunaps
EBD Group OÜ
Muistne õunaamps
EBD Group OÜ
Bolognese kaste
ECO FLORA OÜ
Jaanihanso CASSIS Mustasõstra Vahuvein 2018 Méthode Traditionnelle
Jaanihanso OÜ
Flâneur
Lahhentagge OÜ
Rudolf karastusjook ingveriga
Mamm&Frukt OÜ
Sibula-küüslaugumaitselised krõbinad
OÜ Saare Leib
Mahe toortatrakruup
OÜ Tõrvaaugu Mahe talu
Mahe tatrapasta (fusili)
OÜ Tõrvaaugu Mahe talu
Hof Podis vaarika kuiv vein
Pootsi Mõisa Põllud OÜ
Humalavesi
Pöide Pruulikoda OÜ
Paus
Pöide Pruulikoda OÜ
Vegan
Pöide Pruulikoda OÜ
Sume Pina Colada
Sume Green OÜ
Sume Green
Sume Green OÜ
Sume Red
Sume Green OÜ
Tohi Nordic Dry Gin Cloudberry Mist
Tohi Distillery OÜ
Nõgese- kaera-õuna energiabatoon
Vaba Aed OÜ
Borš 400g
Viibergi OÜ
Seeneseljanka 400g
Viibergi OÜ
Ingveri-Mee-Sidruni SHRUB
Öselwise OÜ
Põhja-Eesti
Piimhappebakteriga (ME-3) JA ja kõrge kakaosisaldusega piimašokolaad (50%)
Chocolala OÜ
Jogurti -Caesari kaste
Gurmeeklubi OÜ
Lehtkapsa pesto hummus
Gurmeeklubi OÜ
Kreemjuust lehtkapsa pestoga
Saaremaa Delifood allhankena, Gurmeeklubi OÜ eriretsepti järgi
Mascarpone puding karamelli ja meresoola lisandiga
Saaremaa Delifood allhankena, Gurmeeklubi OÜ eriretsepti järgi
Mascarpone puding Morello kirsi lisandiga
Saaremaa Delifood allhankena, Gurmeeklubi OÜ eriretsepti järgi
Musta-Trühvlimajonees
Gurmeeklubi OÜ
Praetud räimed teravas kastmes 200 g
Viru Rand OÜ
Herby basiiliku salatikaste
Puljong OÜ
Koorene Bechamel kaste
Puljong OÜ
Koorene kukeseenekaste
Puljong OÜ
Be Active Purutee
Be More Superfoods OÜ
Be Active Red Velvet mustsõstra-mandli superfood toorbatoon
Be More Superfoods OÜ
Be Beautiful Purutee
Be More Superfoods OÜ
Jahvatatud Keenia kohv, heleda röstiga, 250 g
Coffee People OÜ
Marineeritud soolakurgi salat
Eesti And OÜ
PG Cappuccino- kook, 220 g
Pagarini OÜ
PG Mustasõstra-passionikook 300g
Pagarini OÜ
Rabarbra Brut Organic 11%
Peenjoogivabrik Nudist OÜ
Cucumber Spritz
Punch Drinks OÜ
Käsitööviin Ingveri-mündi RÜÜBE
Surakas OÜ
Käsitööviin Põdrakanepi RÜÜBE
Surakas OÜ
Virumaa
Juustusnäkk
Alutaguse juust OÜ
Mahe Toortatra Kiirpuder Metsmustika
RemedyWay OÜ
Kuldmärgid
Alates 1994. aastast on Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldanud igal aastal konkurssi „Eesti Parim Toiduaine” (2006.-2020. a „Parim Toiduaine”)
Konkursi eesmärgiks on:
- Tutvustada tarbijale ja kaubandusele uusi toiduaineid ning nende tootjaid
- Innustada toiduainetööstust tegelema tootearendusega
- Innustada toiduainetööstust looma tooteid, mis aitavad kaasa tasakaalustatud ja tervislike toitumisharjumuste kujunemisele tarbijate seas
- Toodete kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmine nii Eesti turul kui ka väljaspool seda
- Kujundada soodsat suhtumist toiduainetööstusesse ja toitu.
Konkursi üldvõitjad aastate lõikes:
1994 Võideks - AS Põlva Piim
1995 Virsikujogurt - Tallinna Piimatööstuse AS
1996 Karamellijäätis Jäälill - Tallinna Külmhoone AS
1997 Töödeldud tükiliha Rüütliroog - AS Adavere Lihatööstus
1998 Maitsestamata jogurt - Tallinna Piimatööstuse AS
1999 Aprikoosi ja Maasika kohupiimadesserdid - AS Mulgi Meier
2000 Taimeõli Olivia - AS Werol Tehased
2001 Seeria hapupiimajook HAPS: Vaarika Haps, Metsamarja Haps, Metsmaasika Haps - Meieri Tootmise AS
2003 Grill-lõhe - AS Paljassaare Kalatööstus
2004 Paneeritud fileepalad brokoli ja juustu kastmega - AS Paljassaare Kalatööstus
2005 "Tere" AB Rukkileiva BIOJOGURT - Tallinna Piimatööstuse AS
2006 Saku „Kuld”– AS Saku Õlletehas
2007 Mumuu funktsionaalne dessert – kirsi– OÜ Põlva Piim Tootmine
2008 Täidetud ahjukana õunte ja ploomidega – AS Tallegg
2009 ELA 100% täistera mitmeviljasai – AS Leibur
2010 Fazeri Must seemneleib– Fazer Eesti AS
2011 Saib – AS Leibur
2012 Rukkileivakattega ahjukael - AS Rakvere Lihakombinaat
2013 Marineeritud angersäga - M.V.Wool AS
2014 Farmi Köögi Kreeka jogurtite sari - AS Maag Piimatööstus (praegune Farmi Piimatööstus AS)
2015 Valio Gefilus Cappuccino Keefir - Valio Eesti AS
2016 Mango smuutike - AS Balbiino
2017 Juust Old Saare - Saaremaa Piimatööstus AS
2018 MV Wool AS - Külmsuitsu klaarsäga viilud õlis
2019 Saarioinen Eesti OÜ - Kõrvitsa-kohupiimapannkoogid
Toiduliit: aktsiiside langetamine on strateegiliselt oluline samm tööstustele
13.aprill 2020
Aktsiiside langetamine on strateegiliselt oluline samm tööstustele
Tootmiseks esmavajalike energiakandjate aktsiisimäära langetamine on strateegiliselt oluline toiduainetega varustatuse kui konkurentsivõime säilitamise seisukohalt välisturgudel.
„Elekter, kütus ja maagaas on olulised sisendid kodumaisele toiduainetööstusele, mille konkurentsivõime toetamine on strateegiliselt oluline toiduainetega varustatuse ja sisemaise põllumajandustoodangu realiseerimise seisukohalt,“ rõhutas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
„Eelnevate aastate mastaapsed kaudsed maksutõusud gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi näol, raskeveokimaksu, teekasutustasu jms näol, on väljendunud toodete lõpphindades ja viinud Eesti toiduainete ja jookide hinnatõusu liidriks Euroopas. Olukorras, kus paljud inimesed on juba töö kaotanud ning lähituleviku prognoos on töötuse järsk kasv, muutuvad esmakulutuste (eluase, toidu- ja jookide) hinnad inimestele üliolulisteks,“ lisa Potisepp.
Maagaasi aktsiisimäär on tõusnud kuue aastaga 3,4 korda, tõus jätkus aasta algusest veel 25% võrra. Juba enne viimast tõusu oli Eestis gaasiaktsiisi määr võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga kordi kõrgem (Lätis on 5,67 €/1000m3 ja ja Leedus 17,38 €/1000m3 vs Eesti 79,14 /1000 m3 2020). Seega on maagaasi (ja elektrienergia) hind toidutööstuste jaoks kallim kui naaberriikides. Statistilistele andmetele tuginedes oli kogu tööstussektori gaasitarbimine ca 1 TWh, millest toiduainete ja joogitootmine moodustas ca 0,3 TWh.
Samuti mõjutab diislikütuse kõrge hinnatase võrreldes teiste Euroopa riikidega, eriti Läti ja Leeduga, logistikatasusid ja transpordihindu.
„Eesti toiduainetööstus on töötleva tööstuse üks suurimaid sektoreid, toiduainete toodangust eksporditakse pea 35%. Oleme seisukohal, et tootmissisend energia näol peab olema toidutööstusele konkurentsivõimeline ja andma võimaluse kasvatada eksporti ehk toidutööstused peavad olema võrdsel konkurentsipositsioonil nii sise- kui välisturgudel. Vastasel korral on tagasilöögid möödapääsmatud. Eesti toidutööstuste konkurentsivõime on võrreldes naaberriikidega aga väga madal,“ ütles Potisepp.
Sirje Potisepp
_________________________
Juhataja
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Estonian Food Industry Association
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.toiduliit.ee
Toiduliit saatis valitsusele ettepanekud Eesti toidujulgeoleku tagamiseks
Toiduliit saatis täna vabariigi valitsusele ettepanekud Eesti toidutööstuse kui strateegiliselt olulise sektori jätkusuutlikkuse ja Eesti toidujulgeoleku tagamiseks kriitilise tähtsusega.
„Tunnustame valitsuse soovi Eesti ettevõtete toimetulekut toetada kehtestatud eriolukorras, mis võib kaasa tuua sügava majanduskriisi. Tänane olukord on näidanud, et kodumaine toidutootmine on kriitilise tähtsusega ning seetõttu on eluliselt oluline tagada Eesti toidujulgeolek, toidutööstuste jätkusuutlikkus ning kodumaise toidutoodangu kättesaadavus tarbijale taskukohase hinnaga,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Toiduliidu ettepanekud:
- Toiduliit on seisukohal, et tootmises kasutatavate energiakandjate (gaasi, kütuse, energia) aktsiisimäärad ja ka muud reguleeritavad hinnakomponendid tuleks üle vaadata ja neid langetada.
Eelnevate aastate mastaapsed kaudsed maksutõusud gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi, raskeveokimaksu, teekasutustasu jms näol, on väljendunud toodete lõpphindades ja viinud toiduainete hinnatõusudeni tarbijate jaoks. Näiteks on maagaasiaktsiisi aastatel 2015 – 2017 tõstetud igal aastal 20%. Eelmise valitsuse otsusel tõstetakse maagaasiaktsiisi veel aastatel 2018 – 2020 igal aastal 25%. Seega on maagaasi aktsiisimäär tõusnud kuue aastaga 3,4 korda. Juba enne viimast gaasiaktsiisi tõusu oli Eestis gaasiaktsiisi määr võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga kordi-kordi kõrgem. Eesti on olnud toiduainete ja jookide hinnatõusu liider EL-s, mis mõjutab Eesti tarbijate rahakotti ning teeb muret toidutöötlejatele. Olukorras, kus paljud inimesed on juba töö kaotanud ning lähituleviku prognoos on töötuse järsk kasv, muutuvad esmakulutuste (eluase, toidu- ja jookide hinnad) inimestele üliolulisteks.
Samuti on diislikütuse hind Eestis kallim, kui suuremas osas teistes Euroopa riikides, sh oluliselt kõrgem Läti-Leedu hindadest, mis mõjutab logistikatasusid ja transpordihindu.
Tootmiseks hädavajalikud sisendid (elekter, kütus, maagaas) on olulised sisendid just kodumaisele toiduainetööstusele, mille konkurentsivõime toetamine on strateegiliselt oluline toiduainetega varustatuse ja sisemaise põllumajandustoodangu nõudluse/realiseerimise seisukohast just potentsiaalses kriisis või olukorras, kus kaubavahetus mingil põhjusel ei toimi või on piiratud.
- Maksutõusu moratoorium aastateks 2020-2022 - Seni on arutlusel olnud plastimaks, pakendimaks, jäätmeseadusest laiendatud tootjavastutuse lisanõuded pakendiettevõtjatele, Green Dealist tulenevad kohustused. Vaadata tuleb makse tervikpaketina, mitte eraldi igat kaudset maksu planeerides ja hajutades sellega tähelepanu tervikpildilt ja mõjudelt toiduainete ja jookide hindadele.
- Pikendada rakenduvat 70%-list töötasu toetuse perioodi – toidutööstusse jõuab kriis hilinemisega, sest suuremates tootmistes on pikemaajaline tellimuste maht olemas ja ka varu kulude katmiseks. Samas me ei tea, milliseks kujuneb olukord eksportturgudel, kui suured on sunnitud piirangud seoses COVID-19 levikuga, kas kaubavedusid suudetakse hoida piiranguteta jms. Prognoosime, et toidutööstussektorisse jõuab langus perioodil mai-august. Kõige raskem on ettevõtetel tööjõukulude katmisega, et mitte minna koondamise teed lootuses, et mahud taastuvad.
- Vähendada tööandja osa haigushüvitise maksmisel järgnevaks kuueks kuuks – toidutööstussektor on väga tööjõumahukas ning töötaja(te) haigestumine kõige suurem oht tööstuste tootmisvõimekusele. Tööstused püüavad leida võimalusi asendustööjõu värbamiseks, kuid haigushüvitise maksmine täna kehtestatud määras on oluline lisakoormus ettevõtetele.
- Piiride avatuna hoidmine kaubavedudele – ekspordil on oluline roll toidutööstussektori toimetulekus. Juba täna on tootjate ekspordimahud oluliselt kahanenud, piiride sulgemine kaubavedudele seaks toidutööstused veelgi keerulisemaasse olukorda. Ühtlasi seaks ohtu tootmiseks vajaliku tooraine ning pakendite kättesaadavuse.
- Laenuintresside puhkus 6 kuuks – toidutööstused on teinud viimastel aastatel suuri investeeringuid tootmistehnoloogisse ja toiduohutuse tagamisse. Laenuintresside puhukus kergendaks toidutööstustel jätkata laenumaksete tasumist. Laenupuhkust võiks võimaldada kõigile ettevõtetele ajaks, mil nad on sund riikliku otsusega suletud.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
_________________________
Juhataja
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Estonian Food Industry Association
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.toiduliit.ee
TOIDULIIDU LIIKMETE ETTEPANEKUD VALITSUSELE ELANIKE TOIDUGA VARUSTATUSE TAGAMISEKS
Tunnustame VV tehtud sammude eest koroonaviiruse ohjeldamisel.
Toiduainete tootmine on üks elutähtsamaid valdkondi, et tagada elanikkonna varustamine toiduainetega kujunenud kriisiolukorras. Toiduainetööstusettevõtteid on kokku üle 700, sektor annab tööd enam kui 15 000 inimesele. Toiduliit esindab 100 suurimat toidutootjat. Valdaval osal ettevõtetest on praegu olemas kuni paari kuu varud tootmise jätkamiseks ja tootmine käib, et rahuldada kõiki tellimusi võimalikult suures mahus.
Oleme ette valmistanud teemad ja seisukohad, mida jooksvalt muudame ja uuendame vastavalt sellele, millised on esilekerkivad probleemid, takistused, mida saaks Toiduliit riigiga koos lahendada.
Peamised ohukohad:
1. Töötajate haigestumine – kuigi tänaseks on kõik ettevõtted võtnud kasutusele kõrgendatud meetmete töötajate ohutuse tagamiseks (kõrgendatud hügieeninõuded, lähetuste tühistamine, võõraste sisenemise keeld ettevõtte territooriumile jm), ei ole võimalik tootmises töötavaid inimesi koju tööle saata. Samuti farmides on vajalik tööjõu tagamine. Töötajate haigestumine on aga suurim oht tootmisvõimekuse tagamisele. Sellega seoses on vajadus:
- Luua keskne süsteem, kust saaks kiiresti hankida ajutist tööjõudu (näiteks need, kes on saadetud palgata puhkusele teiste ettevõtete poolt või praegu töötud, kuid kindlasti terved inimesed). Tänane seis: Töötukassa juba lõi sotsiaalpartnerite ettepanekul platvormi: https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad
- Tasustada haiguspäevi riigi poolt esimesest päevast alates, et potentsiaalsed haiged ei tuleks tööle. Samal ajal on vaja rõhuda ühiskonna toimimise seisukohalt eluliste ettevõtete töötajate vastutusele, et keegi leevenenud tingimusi isekalt ära ei kasutaks. VV otsus, mis peaks olema.
- Maksta karantiinis olevatele töötajatele riigi poolt x% keskmisest töötasust; VV otsus.
- Võimaldada ärikriitilistel töökohtadel töötavaid inimesi erakorraliselt töötada maksimaalse lubatud tundide arvuga ehk keskmiselt 52 tundi nädalas. Soovitus:Tööinspektsiooni teema, pöörduda.
- Jätta lasteaiad avatuks ja luua riskide maandamiseks väiksemad rühmad – on avatud
2. Isikukaitsevahendite ja desovahendite puudujääk – toiduohutuse tagamine on ülioluline ning sellega seoses isikukaitsevahendite (IKV) (maskid, kitlid, kindad, põlled, sussid, desinfitseerimisvahendid) olemasolu. Hetkel on vajalikud varud veel olemas, kuid probleem tekib, kui pandeemia kestab väga pikka aega ja seoses sellega tekivad tarneaugud vajalikele toiduohutust tagavatele vahenditele. Vajalik riigi poolt leida võimalusi kaitsevahendite hankimiseks või kohapealseks tootmiseks, mis sobivad ka toiduainetööstuse standarditele.
3. Eraldada koroonaviiruse testid toidu- ja joogisektorile, et suudaksime tagada Eesti püsiva varustatuse toiduainetega.
Tänane seis: ootame ettevõtetelt infot võimalike koguste kohta ning mis tingimustele peavad IKV-d vastama, et edastada kogused minister Aabile, kes vastutab al eelmisest reedest med sektorist väljaspool IKV-tega varustatuse eest.
4. Lihtsustatud pakendid, etiketid – kui peaksid tekkima takistused teistest riikidest tooraine või pakendimaterjali kättesaadavuse osas, siis oleks vajalik, et tööstused saaksid paindlikult muuta toodete koostist või pakendit. Selleks on vajalik kiire ja paindlik koostöö VTAga. Vastasel juhul seisab tooraine laos, kuid toota ei saa, kui pole vastavat pakendit või mingit koostisosa.
Tänane seis: Koostöö olemas, juhend olemas. Probleemidega tegeleme jooksvalt. Ettevalmistamisel juhend, kuidas ilma Tervisetõendita ja kiiremas korras võtta inimesesi vajadusel tootmisesse tööle.
5. Lihtsustatud tervisedeklaratsiooniga kiires korras töötajate töölevõtmine tootmisükssustesse.
Toidu- ja joogitööstuses tootmises töötavatel inimestel on nõutud Tervisetõend. Tervisetõendit väljastab perearstid ning ka erasektor (Qvalitas, Medicum jms), tõendi olemasolu kontrollib järelvalve käigus VTA. Kuna praeguses eriolukorras perearstid Tervisetõendeid ei väljasta, palusin VTA-l ette valmistada lihtsustatud ja ajutise Tervisedeklaratsiooni, et vajadusel võtta tootmise käigushoidmiseks tööle lisainimesi. Tänane seis: VTA on ette valmistatud ajutise Tervisedeklaratsiooni, kuid tekkinud vastuseis Terviseametilt, kes väidab, et Tervisetõendeid peaks saama nii töötervishoiuarstilt kui perearstilt. Ootame MEM juristide otsust.
6. Kaupade vaba liikumise piiramine - meie tarneahel on riikideülene, eelkõige Soome, Läti, Leedu. Seega ei tohi kehtestada kaupade liikumisele piiranguid ja inimeste liikumisele kehtivad piirangud ei tohi olla sellised, mis tekitavad kaupade liikumises tõsiseid tõrkeid. Meie tarneahel on küllalt õhukeseks optimeeritud ehk iga pikem seisak on oht tootmise seiskumisele. See tähendab, et riik peab seisma ka selle eest, et teised EL riigid omavahel piiridel või mujal kaupade liikumisele piiranguid ei sea (nt Saksamaalt Eestisse on vahel 4 piiri). Mingil juhul ei tohi ka lõpetada kaubavahetust Soomega. Isegi kui inimeste liiklemine Soome vahel ära keelata, siis kaubaveod peavad jätkuma. Muidu ei ole meil 37 päeva pärast liikluse katkemist enam ühtegi kana, sest kõik tibud tulevad Soomest. Samuti tuleb suur osa toorainest paljudel ettevõtetel just Soomest.
Piiridel, kus võib tekkida kaubaveokite järjekordi piiripunktide ületamisel garanteerida toiduainete (eriti kiirestiriknevate), samuti tootmiseks vajalike pakendite, koostisosade eelisjärjekorras piiriületus ehk luua nn rohekoridor kaubaautodele. Mis seis on Venemaaga!?
Tänane seis: olukord piiridel normaliseerumas (näiteks LV/EE probleeme pole,
LT/PL ~võtab 1-4 h, rapid changes in border crossing DE*PL ~2-4 h, uus laevaliin käivitatud.
7. Lisaks jaekettidele garanteerida HoReCA-sektori varustatus ja edasitoimimine - haiglad, lasteaiad jne ja kasvõi ainult koduvedu vms. – toimib määral, mis tekkinud olukorrale omane.
8. Võimetus täita lepingulisi kohustusi ja maksta riigile makse – tänased lepingud kaubanduspartneritega sisaldavad karme trahve, kui tootja ei suuda tellitud ajaks ning mahus toodangut tarnida. Tootmismahtu ei saa aga suurendada või vähendada üleöö. Hetkel teevad kõik tööstused suuri jõupingutusi muutunud olukorrale kiiresti reageerimiseks ja tarbijate vajaduste täitmiseks ning trahvide rakendamine pole kuidagi õigustatud. Seetõttu oleks vajalik keelata lepingutes olevad trahvid tarneaukude osas. Oleme omalt poolt teinud märgukirja suurematele kaubanduskettidele, kuid meil pole kindlust, et sellega arvestatakse. Ühtlasi võivad tekkida ajutised makseraskused, mistõttu oleks vaja võimaldada ettevõtetel maksekohustusi ajatada.
Tänane seis: RK seadusemuudatus: VÕS § 103 muutmise kaudu peaks automaatselt olema välistatud kõik õiguskaitsevahendid - viivis, leppetrahv, kahju hüvitamine, hinna alanmine jne. Teine pool ehk § 403 puudutab pangalaenude viiviseid.
9. HoReCa sector ja tarnekett:
HoReCa sektor võlgnevus toidusektori ees. Horeca sektor jaguneb kaheks: avalik sektor (vanglad, kaitsevägi – varustatakse väikehulgide kaudu, koolide/lasteaedade/haiglate toitlustajad) ja erasektor (hotellid, baarid, restoranid, väikehulgid jms). Erasektori ettevõtted on omakorda hakanud toidutööstustele saatma kirju (eriti (väike)hulgid, et seoses nende klientide võlgnevustega ei saa nemad maksta toidutootjatele. Samas on meie sektoris sisuliselt üle öö vaja läinud tohutuid käibevahendeid, et kindlustada tootmiseks vajalik tooraine, pakendid, koostisosad, muud vahendid. Ehk lumepall on juba veerema läinud ja see ei ole kindlasti mitte ainult mikro- ja väikeettevõtete probleem vaid ka suuremate, kus mahud suured ja rahalised summad suured. Avaliku sektori osa on üle kandunud praegusel hetkel jaekaubandusele, kuid olukorra normaliseerumisel kandub hangetega seotud partneritele üle, väga problemaatiline on erasektor.
Siin me riigi rolli ei näe otseselt, riik on juba raskustes ettevõtete jaoks välja pakkunud toetusmeetmed.
Lahendus – suunata oma koostööpartnerid Kredexi toetusmeetmest toetust taotlema ja kasutama, kes vähegi elujõuline, see saab, teiste puhul tuleb arvestada äririskiga.
10. Välistööjõust.
- Seadmete hooldajad, tippspetsialistid väljaspool Eestiti Praegu olukord selline, et seadmed ostetakse sisse nö kohustusliku hooldusega, selleks on spets oskustöötajad. Siin omakorda 2 võimalust: korraline hooldus, kus tulebki spetsialist paariks päevaks või erakorraline, kui juhtub midagi ja pead ootama spetsialisti. Kuidas seda garanteerida ja rakendada, sest siin on konkreetsed ostulepingud taga. Juba on situatsioonid, kuna liinid töötavad topelt, sagely veel rohkema koormusega, läheb mingi liini osa katki ja vaja varuosa koos sepetsialistiga. Täna ei ole nõus ükski spetsialist tulema Eestisse, kus karantiin 14 päeva! Isegi, kui ettevõte mingi ime labi varuosa saab tehasest, ei ole Eestis inimest, kes selle külge paneb, ära programmeerib jms.
Lahendus: töötada kiiremas korras välja mehhanism lühiajaliste (tipp)spetsialistide sisselubamiseks hooldustöödeks ilma karantiini rakendamata.
Tänane seis: PPA lehel olev vorm töötab ka garantiiremontide puhul - https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord/eesti-ja-lati-vahel-tool-kaimise-erand
et eraldi hetkel midagi lisaks vaja ei ole. PPA on eelmise reede hommikust alates teadlik, et piiriületusel on vaja sisse/välja lasta garantiiremondi/hoolduse teostajad, sh mitte kohaldada karantiini. Kui see vorm täidetud ja PPAle e-mailile saadetud, peaks piiriületus toimima. Kui probleeme, andke palun mulle märku.
- Tööjõu puudus on üleüldine ja puudutab ka meie sektorit. Välistööjõudu kasutatakse. Riik ei tohiks soodustada töötutel lihtsalt kodus olla samal ajal kui on tööjõu puudus. Toiduainetööstustes tootmistöötajatel on nõutud Tervistõend (mida praegu perearstid ei väljasta ajutiselt), mkida kontrollib järelvalve käigus VTA ametnik. Samas on samad nõuded töötajatele toitlustuses, hotellides jms, kuid karta on, et restoranide, toitlustuskohtade, hotellide tööta jäänud töötajad naljalt tööstustesse tööle ei tule ja see on problem.
- Toimivaid piiriüleseid inimeste tööle ja töölt koju liikumisi ei tohiks takistada, näiteks Valka – Valga, Eesti - Soome ja vastupidi. Piiripunktis on kinnitatud nimekirjad ja toimib normaalselt, kasutab näiteks Atria Lihatööstus. Vastasel korral tööjõupuudus süveneb.
Tänane seis: toimib.
- Hooajaline tööjõud, kellest sõltub toidutööstuste toorainega varustatus. Kevadtööd, kus on arvestanud välistööjõuga, eriti kolmandatest riikidest tulev abitööjõud. Kui neid pole võimalik kasutada, tekib hooajal probleeme põllumajanduses, aianduses kasutatava tööjõu puudusega ning sellest tulenevalt ka vajalike mahtude täitmisega. See vajadus tekib küll alles paari kuu pärast, aga hetkel kui osad toidutööstused (eelkõige n. köögiviljakonservide tootjad) on lepingute sõlmimise faasis, on nad saanud juba signaale põllumeestest, kes sellel aastal plaanivad hooaja vahele jätta või mahtusid suurel määral vähendada, mis toob kasa tooraine puuduse toidutööstustele.
Lahendust ei oska välja pakkuda. Aga eelduseks võiks olla nimekiri töötajatest ja lepingud ettevõtjatega.
- Pika tööloaga (1-5 aastat) töötajad. Kõik nad on tänaseks koolitatud oskustöölised, tippspetsialistid, liinioperaatorid. Nende väljasaatmine võib põhjustada liinide seiskumise. Kvalifitseeritud tööjõudu nendele ametipostidele ei ole ja uute koolitamine on väga ajamahukas ja väga kulukas. Täna ollakse situatsioonis, kus tegeletakse sellega, et täita tellimusi ja hoida inimesi. Puudub ressurss koolituseks. Probleem on ka puhkusel viibivate inimestega, kes ei saa Ukrainast Eestisse tagasi.
Lahendus: töölepinguid omavad välistöötajad lubada tööle asumiseks Eestisse naasta ja olemasolevaid mitte tagasi saata.
Tänane seis: kes Eestis, see saab jääda ja saab taotleda tööloa pikendust. Seegi mingigi leevendus ettevõtetele, kes kasutavad välistööjõudu.
Tänaste otsuste (23.03.20.) põhjal kinnitatud otsused järgmised:
- Kvoodi alusel 5 aastaks tulnud inimesed – kui tähtaeg lõppeb, saavad taotleda pikendust eeldusel, et on täna Eestis ja olemas kehtiv tööleping.
- Lühiajalised töötajad (LTR) – saavad Eestis viibida 12 kuud 15 kuu jooksul. Kui see tähtaeg täitub, ei saa kahjuks pikendada, vajalik Eestist lahkuda.
- Hooajatöötajad – Saavad Eestis viibida 9 kuud 12 kuu jooksul. Kui see tähtaeg täidetud, ei saa kahjuks pikendada, vajalik Eestist lahkuda.
Hetkel muid otsuseid tehtud ei ole ja SiM poolt uusi ettepanekuid laual ka ei ole.
11. Mure arengute pärast teistes EL riikides.
Itaalis suleb ka tootmistehased, et inimesi veel vähem kontaktsetena hoida. Sarnased massilised piirangud halvavad kaubavood ning me ei saa enam kätte tootmiseks vajalikke sisendeid ehk halvab ka kaupude impordi.
12. PRIA toetuste ja kohustustega seonduv. Kui tulenevalt viirusest, pandeemia tagajärjel, ei suudeta täita kohustusi ettevõtete poolt, toetustega läbiviidavaid tegevusi ei toimu – kuidas toimitakse?
Tänane seis: TL on päärdunud MEM poole oma küsimustega välismesside osas, millele on kulutused ära tehtud, kuid messi toimumised kas edasi lükatud või üldse kindlus puudub. Kuidas PRIA käsitleb selliseid olukordi Turuarendustoetuse määruse baasil.
Ülaltoodut silmas pidades palume toidu- ja joogitootmisega seotud sektorid kuulutada prioriteetsetaks ning aidata maandada nimetatud ohte, kaaludes välja toodud ettepanekute rakendamist.
Lugupidamisega
Sirje Potisep
juhataja
Konverents: Muutused viivad edasi
VI Koostöö konverents
Konverentsi tagasiside küsimustik avaneb SIIT
Konverentsi ettekanded on kättesaadavad: KK 2019 ettekanded
Pressikonverents 17. oktoobril 2019 - ülevaade toiduainetööstusest
Pressikonverents 17. oktoobril 2019 - ülevaade toiduainetööstusest
Toimus pressikonverents, kus anti ülevaade erinevatest toidu- ja joogisektoritest. Piimasektorist rääkis Ülo Kivine Terest, lihatööstusest Siret Läets Saaremaa Lihatööstusest, pagaritööstusest Mai Linnas Eesti Leivatööstusest, joogitööstusest Jaan Härms Saku Õlletehasest ja kalatööstusest Indrek Kasela PRFoodsist.
Pressikonverentsi ettekanded leiate alltoodult:
Toiduliit korraldab 26. septembrist kuni 13. oktoobrini mahlakampaaniat
Toiduliit korraldab 26. septembrist kuni 13. oktoobrini mahlakampaaniat, mille raames pannakse eelkõige rõhku tarbijate teadlikkuse tõstmisele suhkrute osas.
Üldiselt mõeldakse suhkrust rääkides tavalist nn lauasuhkrut ehk sahharoosi. Puuviljadest, köögiviljadest või marjadest pressitud mahl sisaldab aga toorainele omaseid suhkruid toorainele omases vahekorras. Näiteks on 100% õunamahlas domineeriv suhkur fruktoos, kuid lisaks sisaldab õunamahl ka glükoosi ja sahharoosi.
Pakendi toitumisalases teabes on kohustuslik tuua välja suhkrusisaldus. Selle üldnimetaja alla kuuluvad kõik mono- ja disahhariidid ehk ka glükoos, fruktoos, galaktoos, maltoos jne. Tarbijad loevad vahel ekslikult seda infot kui lisatud lauasuhkru sisaldust, mõtlemata sellele, et tegemist on viljades ja marjades esineva loomuliku suhkruga. Toitumisalase teabe alusel ei ole võimalik eristada viljadest ja marjadest pärinevat suhkrut lisatud suhkrutest: seetõttu tuleb jälgida tootenimetust ja koostisosade loetelu, kas tegemist on mahla, nektari või mahlajoogiga. Mida suurem mahlaprotsent, seda suurem on viljadest ja marjadest pärit suhkrute osakaal.
- 100% mahl on täismahl, mis on valmistatud ainult puuviljadest, köögiviljadest või marjadest ja sellesse pole lisatud suhkrut ega ühtegi säilitusainet. Vastavalt mahlaregulatsioonile on teatud lisaained lubatud, nt. apelsinimahlas askorbiinhape mahla värvi hoidmiseks.
- Olenevalt valmistusviisist võib mahl olla:
- mahl kontsentreeritud mahlast, mis saadakse kontsentreeritud mahla taastamisel joogiveega. Igal puuvilja/marja nimetusel on seadusega kehtestatud kuivaine näidud, milleni tuleb mahl taastada.
- värske mahl, mis saadakse purustatud puuviljadest/marjadest esmase pressimise teel.
- Nektar erineb mahlast väiksema mahlasisalduse poolest, sisaldades mahla ja/või püreed sõltuvalt puuvilja happesusest 25–50%.
- Mahlasisaldus ei ole mahlajoogi puhul õigusaktiga reguleeritud, ent tavaliselt sisaldavad Eestis müüdavad mahlajoogid mahla umbes 10–15%.
Täismahla võiks lugeda pigem toiduks kui lihtsalt janukustutajaks, sest 100% mahl sisaldab rikkalikult toorainest pärit toitaineid, vitamiine, mineraale jms. Mahla tarbimisel tuleb seega arvestada, et toitumise seisukohalt ei ole tegemist mitte lihtsalt joogiga, vaid asendatakse üks puuvilja- või marjaportsjon mahlaga.
Eesti toidu degustatsioonipäev
27.09.2019 Järve Selveris kell 16.00-19.00 Eesti toidu degustatsioonipäev