Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu sai viis uut liiget
PRESSITEADE
02.03.2021
Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu sai viis uut liiget
Maaeluminister Urmas Kruuse nimetas esmaspäeval ametisse Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu viis uut liiget, et täiendada sihtasutuse otsustusprotsesse nii põllumajandussektori esindusorganisatsioonide, toidutööstuse kui ka akadeemilise vaatega.
„Muudatused MESi nõukogus pole ajendatud pelgalt uue valitsuse ametisse asumisest, vaid otsuste tegemisse on edaspidi kaasatud senisest oluliselt laiem vaade nii põllumajandustootmisele kui ka maaelule üldse,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „MESi nõukogusse lisanduvad põllumajandusorganisatsioonide ja toidutööstuse esindaja, samuti on kaasatud nii Maaülikooli rektor kui ka regionaalpoliitiline vaade omavalitsusjuhi silme läbi.“
MESi nõukogu uute liikmetena alustavad tööd Maido Ruusmann, Roomet Sõrmus, Mait Klaassen, Aivar Rosenberg ja Sirje Potisepp.
Nõukogus jätkavad senist tööd liikmetena Mart Undrest, Janika Usin, Rein Randver, Marko Gorban ja nõukogu esimehena Andres Oopkaup.
1993. aastal asutatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet.
Teate edastas:
Andres Kärssin
nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium
______________________________
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
625 6152
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn/ www.agri.ee
Maaeluministeeriumi teenetemärkidega tunnustati Kaido Kaaret Orkla Eestist - palju õnne!
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.02.2021
Maaeluministeeriumi teenetemärkidega tunnustatakse 17 inimest
Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Tiina Saron andsid täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 2 ministeeriumi kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.
Maaeluminister ja kantsler tänasid aktusel inimesi, kes on andnud silmapaistva panuse põllumajanduse ja maaelu valdkondade edendamisse. Kõiki teenetemärgi kavalere iseloomustab pikk kogemus neis valdkondades. „Suur kogemuste pagas ja teadmised on need märksõnad, millega saab iseloomustada tänaseid teenetemärkide saajaid. Neid inimesi iseloomustab ka jäägitu pühendumus oma kutsele, mis teeb nad silmapaistvaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täna tunnustatute hulgas on pika staažiga teadlasi ja oma valdkonna spetsialiste, kes on andnud olulise panuse põllumajanduse ja maaelu arengusse, toiduainesektori ja mahevaldkonna eestvedajaid ja teavitajaid. Teie tööd on märgatud ja me hindame seda väga.“
„Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimaid karjakasvatajaid aastast 2000 eesmärgiga tõsta esile põllumajanduse kõige keerulisemas valdkonnas tegutsejaid. Selle aasta võitjad on oma pikaajalise tööga arendanud eeskujulikuks oma ettevõtte loomakasvatuse ja nad panustavad ka kohaliku piirkonna arengusse," sõnas sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. 2020. a parim piimakarjakasvataja on Tiit Niilo (Nopri talu) ja parim lihaveisekarjakasvataja on Mariliis Vahar (Ohtla Lihaveis OÜ).
Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Tänavu anti üle 2 kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.
- Teenetemärkide kavaleride pildid
- Teenetemärkide kavaleride teenete lühikesed kirjeldused
- Teenetemärkide kavaleride teenete pikad kirjeldused
Konkurss avatud: Eesti Parim Toiduaine 2021
Sel aastal korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit juba 27. korda konkurssi „Eesti Parim Toiduaine”. Iga-aastase toiduainete konkursi eesmärgiks on tutvustada tarbijatele uusi tooteid ning innustada tootjaid tegelema tootearendusega.
Konkursile esitatud toodete hulgast selgitatakse välja parimad toidugruppide esindajad, piirkondlikud tooted ning lisaks ka parim lisandväärtusega toiduaine.
Kandideerimiseks laadige alla ja täitke ankeet:
Tegusad toidutootjad, osalemiseks saatke oma ankeet hiljemalt 26. veebruaril 2021 e-mailile: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
2020. aasta võitjaid on tunnustamas Eesti Vabariigi Pesident Kersti Kaljulaid (Foto: Sven Tupits)
Uuring: neli toiduainetööstust on tootmissektori parimate tööandjate TOP 10-s
Suurim tööportaal CV-Online Estonia viis läbi traditsioonilise parimate tööandjate uuringu, kus osales 3222 inimest üle Eesti. Kõige ihaldusväärsema tööandjana tootmissektoris pakuti välja 341 erinevat organisatsiooni, esikümnesse jõudis ka neli toidutööstust.
Parima toiduainetööstuse esindajana on tootmissektori edetabeli viiendal kohal A. Le Coq. Uuringu kohaselt on ettevõte oma mainet tööandjate silmis hüppeliselt parandanud, sest aasta eest jäi ta kümne eelistatuima tööandja seast välja. A. Le Coqile järgnevad 8. kohal Eesti Pagar, 9. kohal Farmi Piimatööstus ja 10. kohal Balbiino AS.
- Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on selline kasv edetabelis kahtlemata suur tunnustus kogu organisatsioonile. „Oleme alati olnud seda meelt, et ettevõtte hea käekäigu taga on olnud väga suur ning eriline roll iga A. Le Coqi töötaja isiklikul panusel. Hindame ja väärtustame seda väga, mistõttu soovime ka vastu pakkuda keskkonda, mis inspireerib saavutama parimat tulemust ning kus kõik töötajad on hoitud ja oodatud,“ lausus Noop. „Hea meel on näha, et ettevõtte pingutused töötajate heaolusse on ka nende endi poolt kõrgelt hinnatud,“ lisas ta.
Tootmissektori parimate tööandjate edetabel:
- ABB AS
- Eesti Energia AS
- Cleveron AS
- Alexela AS
- A. Le Coq AS
- Ericsson Eesti AS
- Merko Ehitus AS
- Eesti Pagar AS
- Farmi Piimatööstus AS
- Balbiino AS
Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin: https://hr.cv.ee/top-employer-tulemused-2021
Toidutööstused sõnastasid kestliku toidutootmise põhimõtted
Toiduliit koostöös toidutööstusettevõtetega sõnastas kestliku tootmise eneseregulatsiooni, et tõsta nii tootjate, kaubandusettevõtete, tarbijate kui poliitikakujundajate teadlikkust vastutustundlikust toidutootmisest, tasakaalustatud toitumise olulisusest ning sektori keskkonnakoormuse vähendamisest.
“Vastutustundlik ja kestlik tootmine on toidutööstuste jaoks muutunud ja muutumas üha olulisemaks,“ rõhutas Sirje Potisepp. „Toidutööstusettevõtted tegelevad tegelikult iga päev sellega, kuidas pakkuda tarbijale tasakaalustatud ja tervislikke toiduvalikuid, kuidas tagada toidu ja tootmise ohutus, kuidas viia tootmine ressursitõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks, kuidas vähendada pakendite hulka jne. Nüüd on need põhimõtted ka valminud eneseregulatsiooni kirja pandud, millest kõik toidutööstused saavad ning peaksid juhinduma.“
Eneseregulatsioon hõlmab laia spektrit põhimõtetest alates mitmekesise toitumise olulisusest kuni toidukadude ja -raiskamise vähendamiseni.
Peatükk „Inimene ja tervis“ käsitleb toidutööstuste panust tasakaalustatud ja mitmekesise toiduvaliku pakkumisel ning suhkru, soola, transrasvhapete ja sünteetiliste lisaainete vähendamist toodetes. Samuti ohutu toidutootmise põhimõtteid, mis hõlmab lisaks seaduses kehtestatud nõuetele ka täiendavate kontrollide ja analüüside läbiviimist nii tootmises kui tarnijate puhul. Näiteks HKScanis on käimas juba kolmas soolavähendamise programm, mis hõlmab kõiki lihatoodete kategooriaid, kus vähendatakse soolasisaldust 15-20%. Salvest võttis Põnni lastetoodetest 2013. aastal välja soola ja suhkru ning kõik säilitusained. Põnni sari on ka ökoloogilisest toorainest ja koostis välja töötatud koostöös lastearstidega. Põltsamaa on näiteks mulgipudrus ja hartšoo supis vähendanud soola kogust alates 2015. aastast veerandi võrra. Mesikäpa pakenditele on lisatud soovitused, kui palju füüsilist koormust nõuab toote tarbimisest saadavate kalorite põletamine. „Tööstused ei saa toodete maitset muuta sh soola ja suhkru osakaalu vähendada üleöö, sest tarbija ei võtaks seda vastu,“ lisas Potisepp.
Toidukadude ja -raiskamise vähendamiseks peavad toidutööstused oluliseks koostöö süvendamist kaubandusega, et osata täpsemani müügimahte planeerida. Kuid sama oluline on ka tarbija teadlikkuse tõstmine ja võimaluse pakkumine osta toiduaineid oma vajadustele vastavas koguses ning taassuletavas pakendis. Samuti teevad mitmed ettevõtted koostööd erinevate heategevusorganisatsioonidega, et suunata ülejääk abivajajateni.
Keskkonnakoormuse vähendamiseks otsivad toidutööstused järjest enam võimalusi ülejääkide ja jääkproduktide väärindamiseks. Näiteks HKScani Rakvere tootmisüksuse soojavajadusest neljandik tuleb loomsete jäätmete põletamisest saadavast energiast.
Samuti võtavad tööstused järjest enam kasutusele keskkonnasäästlikumaid pakendimaterjale ning suurendavad taastuvate ja taaskasutatavate või monomaterjalide osakaalu, pidades samas silmas, et ei kannataks toidu ohutus.
Toidutööstus on suhteliselt tööjõumahukas sektor, andes tööd pea 14 000 inimesele, ning seetõttu on eneseregulatsiooni oluline osa ka töötajatele tervist säästva ning füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu pakkuva töökeskkonna tagamine, mis on toidutööstustes märkimisväärselt keerulisem, kui näiteks IT-sektoris.
Ühtlasi deklareerivad toidutööstused, et hindavad laiapõhjalist kaasavat koostööd erinevate poliitikate loomisel ning on valmis aktiivselt kaasa rääkima toiduainete tööstuslikku tootmist otseselt ja kaudselt puudutavatel teemadel. Samuti edendavad koostööd teadus- ja uurimisasutustega, et luua ja rakendada töösse erinevaid innovatiivseid tehnoloogiaid ning arendada uudseid tervislikke eluviise toetavaid tooteid, ja teevad koostööd õppeasutustega, et tuua sektorisse vajalike oskuste ja teadmistega tööjõudu.
Lipumärk - Soeta eestimaist, toeta eestimaist!
Alustame 17. augustist uue lipumärgi relansseerimise teavituskampaaniaga.
Rahvuslipu märk ehk lühidalt lipumärk pakendil näitab, et toode on valmistatud Eesti toiduainetööstusettevõttes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Uuringute järgi armastavad ja eelistavad eestlased kodumaist toodangut, pidades seda puhtamaks, kvaliteetsemaks ja maitsvamaks. Lipumärk aitab kodumaistel toodetel eristuda ja lisab konkurentsieeliseid, aidates tarbijal lihtsamini ja kergemini Eestis toodetud kaubad poeriiulil tuvastada.
Lipumärki (edaspidi märgis) võivad kasutada kõik toiduseaduse alusel tegevusluba omavad või teavitatud toidu käitlemisega tegelevad ettevõtjad, väärtustades sellega Eestis toodetud tooteid.
Märgise omanik on MTÜ Eesti Toiduainetööstuse Liit (edaspidi Toiduliit), kes väljastab taotluse alusel märgi kasutamise õiguse. Toiduliit toetab ka märgise kasutajaid ühisel turundamisel.
Märgise kasutamise peamised eesmärgid on:
- tuua esile Eesti toidukäitlemisettevõttes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades toodetud toit, andes tarbijale võimaluse neid lihtsalt leida ja ära tunda
- tõsta märgistatud toodete müüki (sh eksporti)
- edendada kaubandusega ja märgisekasutajate omavahelist koostööd
Märgist käsitletakse Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/775, 28. mai 2018, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijale)artikli 26 lõike 3 kohaldamise eeskirjad seoses toidu põhilise koostisosa päritoluriigi või lähtekoha märkimise eeskirjadega (edaspidi EL määrus 2018/775) kohaselt vabatahtliku päritoluviitena.
Kogu info koos visuaalidega leiate meie kodulehelt: https://toiduliit.ee/tegevused/marka-lipumarki/lipumaerk.
Märgi taotlemine on tasuta, kuid märgi kasutamisel kehtib teavituskampaaniates osalemise kohustus (tavapäraselt 2 kampaaniat aastas) 250 EUR ulatuses.
Kutsume üles lipumärki kasutama hakkama!
Kuna oleme loonud uue taotlusvormi, uue märgikasutajate registri, siis peaksid lipumärgi taotlust uuendama ka kõik juba praegused lipumärgi kasutajad, et omaksime ametliku lipumärgi kasutajatest täielikku ülevaadet.
Lipumärgi kasutamise taotlemiseks saada palun kiri e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Soetame eestimaist ja toetame eestimaist!
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja, +372 50 46 547; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Peaminister Jüri Ratase tänuvastuvõtt eriolukorras panustajatele Tallinna Botaanikaaias
Eelmisel reedel toimus peaminister Jüri Ratase tänuvastuvõtt eriolukorras panustajatele Tallinna Botaanikaaias. Mul oli suur au võtta vastu ka tänumedal Toiduliidule. See on tunnustus meile kõigile! Aitäh, head ettevõtjad, et saite suurepäraselt hakkama Eesti elanike toiduga varustamisega eriolukooras! Aitäh hr peaminister märkamast ja tunnustamast!
Eesti Vabariigi presidendile korv selle aasta Eesti Parima Toiduaine konkursi võidutoodetega
Viimastel aastatel on olnud Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid see, kes meie aastakonverentsil Eesti Parima Toiduaine konkursi võitjale ihaldatud tiitli üle annab. Sel aastal toimus konkurss küll igas mõttes teisiti ning pidulikku auhinnatseremooniat ei toimunud, aga riigipea edastas sellegipoolest oma tunnustuse ja tervitused konkursil osalenutele ja kõigile Eesti toidutööstustele.
Foto: Raigo Pajula
Eesti Parim Toiduaine 2020 on Premia vähendatud suhkruga mango-passionvilja koorejäätis
Eesti Parim Toiduaine 2020 on Premia vähendatud suhkruga mango-passionvilja koorejäätis
Premia 40% vähema suhkruga mango-passionvilja koorejäätis pälvis ka Parima Magustoidu Hõbemärgi. „Inimeste jaoks on tervislikkus üha olulisem, kuid selle nimel ei taheta ohverdada head maitset. Premia ongi valmis saanud suurepärase magustoiduga, mis sisaldab 40% vähem suhkrut kui teised samalaadsed tooted. Usun, et Premia on siin trendiseadja, näidates eeskuju, kuidas saavutada tervislikum magustoit pakkudes sealjuures hõrku maitseelamust,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Parim Lisandväärtusega Toit on Salvesti Presto ökoloogiline hernepüreesupp mündiga. „Omapärase maitsega mahehernestest püreesupp paistab oma kategooria toodetest selgelt esile. Tegu on madala kalorsusega, kuid kõrge valgu- ja kiudainesisaldusega 100% ökoloogilisest toorainest supiga, mis sobib ka taimetoitlastele. Huvitava maitsenüansi annab hernesupile münt,“ ütles Potisepp.
Parim Mittealkohoolne Jook on Liviko Re-crafted Crafter`s Junibeer. „Junibeer on värskendav alkoholivaba käsitööjook, mis sobib suurepäraselt kuuma suvepäeva janukustutajaks. Joogi puhul on huvitav asjaolu, et selle valmistamine toimub nullkulu põhimõttel – tootes ei ole kasutatud lõhna- ega maitseaineid, vaid sellele iseloomulik maitse saavutatakse Crafter’s džinni destillatsioonis töödeldud kadakamarjade ekstrakti kasutamisel,“ sõnas Potisepp.
Parim Alkohoolne Jook Altia Eesti Saaremaa RHU Gin. „Tegu on värske ja aromaatse rabarberimaitselise džinniga, milles on heas tasakaalus kadakamarjade kargus ja rabarberi mahlakus. Gin annab magushapuka maitse ja sobib suurepäraselt koktkosuurepäraselteilide valmistamiseks,“ kommenteeris Potisepp.
Rahva Lemmiku tiitli pälvis tihedas võistluses Puljong OÜ Koorene Bechamel kaste, mis sai Facebooki hääletusel üle 1100 poolthääle. „Kastmete valmistamine kodus on aeganõudev ja keeruline protsess. Pole siis ime, et paljud kodukokad eelistavad kasutada valmiskastmeid. Rahva Lemmiku tiitli võitiski Puljong OÜ koorene praekaste, mis sisaldab ainult kvaliteetseid tooraineid, maitseb justkui isetehtud, kuid valmib pakendist pannile valades vaid sekunditega,“ ütles Potisepp.
Hindamiskomisjon valis parimad välja ka piirkondlike väike-ettevõtjate toodete seast. Parim Toode Lõuna-Eesti väike-ettevõttelt on Siidrikoda OÜ ehedast õunamahlast pidupäevajook „Vahukass“. Parim Toiduaine Lääne-Eesti väike-ettevõttelt on smuutisegu Sume Red ettevõttelt Sume Green ning Parim Jook Tohi Distillery TOHI Nordic Dry Gin Cloudberry Mist. Parim Toode Virumaa väike-ettevõttelt on Moe OÜ pihlaka teraviljabrändi Handsa Sour Rowanberry. Parim Toiduaine Põhja-Eesti väike-ettevõtelt on ka Rahva Lemmiku tiitli võitnud Puljong OÜ Koorene Bechamel kaste. Parim Jook Põhja-Eesti väike-ettevõttelt on Punch Drinks’i suvine kokteil „Cucumber Spritz“.
„Kohalikud väike-tootjad näitavad iga aastaga üha paremat taset. Piirkondlikud väike-ettevõtted on eriti tugevad jookide valmistamises, milles kasutatakse kohalikke puuvilju, marju ja metsasaadusi ning katsetatakse uusi põnevaid maitseid. Tänu piirkondlikele tootjatele on meie kohaliku toidu ja joogi tootevalik äärmiselt mitmekesine ja rahuldatud saavad ka kõige nõudlikumate tarbijate ootused,“ sõnas Potisepp.
Sellel aastal valiti eriauhinnana ka Kaupmeeste Lemmik - Punch Drinks’i suvine kokteil „Cucumber Spritz“ ja Tallinna Ettevõtlusameti eriauhind - "Be Active Red Velvet" mustsõstra-mandli superfood toorbatoon ettevõttelt Be More Superfoods OÜ.
Sel aastal osales Eesti Parima Toiduaine konkursil 167 Eesti toiduainet ja jooki. Konkursi hindamiskomisjon koosnes teadusasutuste, kaubanduse ja teistest toiduainevaldkondadega seotud ettevõtete esindajatest ning selle tegevust juhtis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse toiduteadlane Rain Kuldjärv.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja, +372 50 46 547; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.