Eesti toidu kuu avati ühise moosikeetmisega

 Täna, 30. augustil avati Põhjaka mõisas Eesti toidu kuu ühise moosikeetmisega. Moositeost võtsid osa maaeluminister Urmas Kruuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Kohale tulnud toidutootjate esindajad leidsid ühiselt, et sügis passib Eesti toidu kuu tähistamiseks hästi, sest siis on kõige rikkalikumalt varustatud meie toidulaud.

Vestlusringis arutleti teemadel, kui palju geopoliitiline olukord mõjutab meie toidulauda ja millised on Eesti toidu võimalused eeloleval talvel.

Maaeluminister sõnas, et viimased kaks aastat on toonud toidumaastikul täiendavalt esiplaanile julgeoleku dimensiooni. „Toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on praeguses olukorras osa meie julgeolekust. Samas pole toidujulgeolek ainult põllumeeste või riigi teha, vaid siin saab suures osas kaasa aidata ka kohalik tarbija. See on meie kõigi ühine asi,“ pani ta kuulajatele südamele.

Taluliidu juht Kerli Ats lisas, et toidutööstuses on suurtootjate kõrval oma kindel koht kodumaise toidulaua katmisel talutootjatel, kes rikastavad ja mitmekesistavad meie toiduvalikut. „Lühikesed tarneahelad on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida tuleb toetada ja arendada,“ kinnitas Ats. „Lokaalne toidu tootmine ja tarbimine aitavad kaasa jätkusuutliku toidusüsteemi rakendamisele,“ osutas Ats kestlikule toimimisele.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on toidutootjad elutähtsa teenuse osutajad, mistõttu on väga positiivne, et juba traditsiooniks saanud Eesti toidu kuu toob toidutootmise fookusesse. „Suurem tähelepanu kodumaisele toidutööstusele on tähtis just nüüd, kus toidutootjate igapäevast tööd pingestavad energiakandjate hinnad ja kättesaadavus. Usun, et toidutootjate, riigi ja tarbijate tõhusas koostöös suudame praegusest kriisist üle saada,“ osutas Potisepp.

Roomet Sõrmus tõi välja, et tootmiskulude kiire kasv on põllumajanduses ja toidutootmises riske oluliselt kasvatanud ja muutnud kodumaise toidutootmise haavatavamaks. „Samas meie toidutootjad suudavad pakkuda rikkalikkus valikus toidukaupu, tagades seejuures usaldusväärse kvaliteedi, toiduohutuse kõrge taseme ja hoides ümbritsevat keskkonda,“ lausus ta. „Praeguses ebakindlas olukorras peame üheskoos pingutama, et tulla toime energiakriisiga ning tagada kodumaise toidu taskukohasus tarbijatele,“ nõustus Sõrmus toiduliidu juhiga.

Kogu septembri toimub üle Eesti palju toidule pühendatud üritusi: toidufestivale, sügislaatasid, toiduteemalisi töötubasid ning konverentse. Sündmuste programm avab tarbijale Eesti toidu lugu alates metsaandide kasutamisest, hoidiste tegemise propageerimisest ja lõpetades konverentsidega, kus arutletakse toidutootmise tulevikuteemadel. Eesti toidu kuu sündmused on nähtaval kodulehel eestitoit.ee.

Uuring: iga kolmas Eesti inimene valib toitu odavaima seast

Kantar Emori ja Toiduliidu ühise ostukäitumise jaeseire uuringu kohaselt eelistab kodumaiseid toidutooteid jätkuvalt ligi 80% protsenti eestlastest ning see suurusjärk on püsinud sama rohkem kui kümne aasta vältel. Aastaga on kasvanud on aga inimeste hinnatundlikkus – odavaima toote seast valib toitu iga kolmas Eesti inimene, mistõttu jõuab korvi ka üha vähem keskkonnasõbralikke ja tervislikke toidutooteid.

Kokku kaardistati uuringu käigus Eesti inimeste ostuotsuseid rohkem kui 36 tootekategooria lõikes. Inimestelt uuriti, kas vastava toidukategooria otsus tehti enne poodi minekut või poes ja millise kriteeriumi põhjal langetati lõplik ostuotsus.
 
Uuringust selgus, et ostunimekiri on inimestel enne poodi minekut valdavalt tehtud, kuid see, millise kaubamärgi piim, liha või juust lõpuks ostukorvi jõuab, selgub siiski alles poes kohapeal ning sõltub konkreetse toote sisust ja maitsest (41%) ning sooduspakkumistest (30%). Riiuli ees tehtud impulsiivostude määr on kõrgem maiustustel, pagari- ja kaupluse küpsetusleti toodetel, mitmesugustel valmistoitudel, smuutidel, energiajookidel, krõpsudel ja snäkkidel.
 
Kantar Emori juhtiveksperdi Aivar Voogi sõnul väheneb aasta-aastalt ka ühe kindla kaubamärgi eelistajaid. „Kuna kauplustes pakutav toiduvalik on suur ja lai, on inimesed üha vähem truud ühele kindlale kaubamärgile. Toidu ostmisel kõige olulisem on toidutoote maitse ning kaupluses pakutavad sooduspakkumised,“ kommenteeris Voog.
 
Kallimate toiduhindade tõttu on kasvanud ka inimeste hinnatundlikkus ja odavaimate toodete seast valib toitu kolmandik ehk 31% Eesti inimest. Seevastu on inimeste osakaal, kes on valmis tegema mööndusi oma elustiilis langenud aastaga 7% võrra, samuti on inimesed üha vähem valmis keskkonnasõbralike toidutoodete eest rohkem maksma. Vähem oluliseks on muutunud ka toidu tervislikkus – toiduaine toiteväärtust uurib pakendilt 6% võrra vähem inimesi kui mullu.
 
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul polnud toidutootjad käesolevaks hübriidkriisiks valmis ja nendega hakkama saamine on olnud tõeline väljakutse – viiruskriis, mis ei ole veel kusagile kadunud, tööjõupuudus, energiakandjate kriis ja meeletu hinnatõus, millele lisandus veebruaris sõda Ukrainas.
 
„Lisaks on meil veel üks sõda, millest räägime vähe, aga mis siiski mõjutab oluliselt Eesti toidutootjate käekäiku ja selleks on kaubanduskettide, eriti välisomanikele kuuluvate kaubanduskettide omavaheline hinnasõda. Toidutoodete ja tootmise hinnatõus pole veel lõpphindadesse jõudnudki, sest välismaiste kaubanduskettide sortimendist suur osakaal moodustab importtooted, mis hoiavad hindu kunstlikult all,“ ütles Potisepp.
 
Potisepa sõnul teeb teda murelikuks asjaolu, et kuigi Eesti inimestele on palgakasv olnud aastate jooksul muljetavaldav ning elatustase on tõusnud, ei ole meie keskmine palk võrreldav EL riikidega, eriti vanade ja rikaste riikidega.
 
„Meie ettevõtjad ei suuda kaasa minna 23 protsendilise inflatsiooniga ning palgakasv pigem pidurdub, nii nagu on pidurdunud ka eestlaste ostujõud- ja võime. Kõige suurem abi toidutootjatele ongi meie kui tarbijate käes ja peitub igapäevastes ostuotsustes – kui sul on poes valida kahe võrdse toote vahel, üks välismaine ja teine kodumaine, eelista alati kodumaist, sest ainult nii toetame Eesti majandust ja garanteerime Eesti toidutööstuse ellujäämise.“
 
Täna Kantar Emoris toimunud üritusel esitleti Toiduliidu tellitud ja Kanar Emori poolt oktoobris läbi viidud ostukäitumise jaeseire uuringut, kus osales 1244 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Lisaks esitleti üritusel Emori poolt selle aasta esimese poolaastal kaardistatud eestlaste üldiseid ostuhoiakuid.
 
Fotogalerii tänasest üritusest leiab siit (fotograaf: Raul Mee).
 
Lisainfo:

Sirje Potisepp 
E-kiri: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Telefon: +372 50 46 547 

Aivar Voog 
Kantar Emori juhtekspert 
E-kiri: 
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Telefon: +372 50 46 547 

5. Tasakaalustatud toitumise konverents

5. Tasakaalustatud Toitumise Konverentsil osalemiseks registreeruge SIIN

Palume konverentsile regstreeruda hiljemalt 8. juuni 2022.

Pakendikonverents 12. mail 2022

Täpsem info, pakendikonverentsi päevakava ja registreerumine https://toiduteave.ee/pakendikonverents-12-05-2022-tallinnas-ja-veebis/

Palume konverentsile regstreeruda hiljemalt 8. mail 2022.

Eesti parimaks toiduaineks valiti esmakordselt lastetoit

Pressiteade

20. aprill 2022

Eesti parimaks toiduaineks valiti esmakordselt lastetoit

Toiduliit tunnustas täna Tallinnas, Olümpia hotellis toimunud aastakonverentsil Eesti parimaid toiduaineid. 2022. aasta Eesti Parima Toiduaine tiitli viis koju Salvesti Ökoloogiline toortatraroog veiselihaga sarjast Põnn, mis on valminud kodumaisest mahe toortatrast, mahe veiselihast ning ökoloogilistest köögiviljadest ja maitsetaimedest. Põnni ainulaadne toode püstitas ka omamoodi verstaposti – kunagi varem pole lastetoit pälvinud „Eesti Parima Toiduaine“ konkursi parima tiitlit.  

Lisaks parimale toiduainele ja piirkondlikele võitjatele kuulutas Toiduliit välja veel kolm kuldmärgi saajat: 2022. aasta Eesti Parima Mittealkohoolse Joogi tiitli pälvis Värska Naturaal Plus Goji+jõhvikas Värska Originaalilt, Parima Alkohoolse Joogi tiitli Vana Tallinn Toffee Caramel Livikolt ja Parima Lisandväärtusega Toiduaine tiitli Tere virsiku-kurkumi laktoosivaba HI!Fiber kiudainetega jogurt.

„Kuigi elame endiselt väljakutsete rohkel ajal, siis tootearendus oli möödunud aastal Eesti toidusektoris väga intensiivne – turule toodi hulgaliselt uusi ja põnevaid tooteid. Suurtootjad näitasid konkursil oma kõrget taset esitledes nii põnevaid maitsekooslusi, kvaliteetset toorainet kui ka üha enam keskkonnasõbralikke pakendeid. Ka piirkondlike toodete valik oli tänavu väga eriilmemeline ja parimate valimine osutus hindajatele parajaks pähkliks,“ rääkis Toiduliidu juht Sirje Potisepp autasustamistseremoonial.

Aasta parimaid toiduaineid tunnustasid konverentsil toimunud auhinnatseremoonial Toiduliidu juht Sirje Potisepp, president Kersti Kaljulaid ja maaeluminister Urmas Kruuse.

 „Toidutööstus tegutseb tiheda konkurentsi tingimustes nii kodu- kui välisturul, mis sunnib olema nutikas, keskenduma pidevale tootearendusele ning arvestama erinevate väliste mõjudega – see ei ole lihtne töö. Seetõttu on väga oluline tunnustada siinseid toidutootjaid nende pühendumuse eest selles vastutusrikkas rollis. Omamaise puhta toidu tootmine on oluline ning saavutab ajas üha suurema tähenduse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Juba 28. korda Eesti Toiduainetööstuse Liidu eestvedamisel toimunud „Eesti Parima Toiduaine” konkursil osales tänavu 66 ettevõtet 161 tootega. Konkursi eesmärk on selgitada välja möödunud aastal turule jõudnud ja Eestis toodetud parimad toidutooted.

Kõige tihedam konkurents oli lihatoodete kategoorias (17 toodet), järgnesid magustoidud (14 toodet) ja kondiitritooted (11 toodet). Väikeettevõtetest oli enim esindatud Lõuna-Eesti 18 tootega. Ka lisandväärtusega toodete kategoorias oli tänavu rohkem tooteid kui varasematel aastatel.

Võidutoodete pildid: https://www.dropbox.com/sh/b0dwltq7gtsgj7w/AACCuxQlMNyXaNl8pmqPJhOsa?dl=0  

KULDMÄRGID:

Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2022 – Värska Naturaal Plus Goji+jõhvikas, tootja: Värska Originaal AS. Värska Naturaal Plus on Eestis esimene maitsevee tooteperekond, mis on loodud loodusliku mineraalvee baasil. Koostöös Eesti toiduteadlastega valminud maitsevesi on vähese suhkrusisaldusega ning sisaldab kasulikke vitamiine ja mineraalained.

Eesti Parim Alkohoolne Jook 2022 – Vana Tallinn Toffee Caramel, tootja: Liviko AS. Vana Tallinn Toffee Caramel on legendaarse Vana Tallinna likööri iiriskaramelline versioon, mis on loodud Jamaica rummist, hoolikalt valitud vürtsidest ja käsitööna valminud kaneeli- ja vanillitõmmistest.

Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2022 – HI!Fiber kiudainetega jogurt virsiku-kurkumi, tootja: Tere AS. Jogurt pälvis tänavusel konkursil ka Eesti Parima Piimatoote 2022 tiitli ja hõbemärgi. Laktoosivaba jogurt on valminud koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadlastega. Tänavune parim piimatoode ja parim lisandväärtusega toode sisaldab ohtralt kiudaineid, mis toetavad kõhutervist ja seedimist. Jogurt on ilma lisatud suhkruta ja rikastatud D-vitamiiniga. Toote välja töötamiseks viidi läbi terviseuuring, et saada aru, kuidas ja mil viisil mõjub kiudainete kompleksi ja D-vitamiiniga rikastatud piimatoode eestimaalaste organismile.

Eesti Parim Toiduaine 2022 – PÕNN Ökoloogiline toortatraroog veiselihaga, tootja: AS Salvest. Uus ökoloogiline toortatraroog veiselihaga on valminud kodumaisest mahedalt kasvanud toortatrast ja veiselihast. Sellele on lisatud ka ökoloogilisi köögivilju ning maitsetaimi. Toortatra kasutus lastetoidus on Eesti turul esmakordne ning ainulaadne. Toortatar sisaldab elutähtsaid mineraalaineid ja vitamiine, karotenoide, ensüüme, kiudained ja mikroelemente ning on lisaks ka gluteenivaba. Põnni ökoloogiline toortatraroog veiselihaga tunnistati tänavu hõbemärgiga ka Parimakas Lastetoiduks.

PIIRKONDLIKUD KULDMÄRGID:

Parim Toode Lääne-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – Dirhami Balyk Nori, tootja: Derhamn OÜ. Pöögipuuga suitsutatud ja vinnutatud õrna ning pehme maitsega lõhe kaetud merevetika kattega. Toode on valminud kasutades ainult värsket ning naturaalset toorainet.

Parim Jook Lääne-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – TOHI Aronia Infused Gin, tootja: TOHI Distellery OÜ. Aroonia on tuntud vitamiinirikas supermari, mis annab džinnile ainulaadse, tummise ja sügava maitse. Arooniad on kogutud Eestimaa aedadest, mahl välja tambitud jalgadega täpselt nagu vanasti väikestes veinimajades Euroopas. Tohi Aronia Infused Gin valmib üks kord aastas ja piiratud koguses.

Parim Toode Lõuna-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – Andre Crafter`s Juniper Andre, tootja: Juustufarm OÜ. Andre juustufarmi ja Liviko koostöös valmivas juustus Crafter’s Juniper kasutatakse džinni destilleerimisest järele jäävaid kadakamarju. Juust Andre Crafter’s Juniper valmistatakse oma karja lehmade ehk Mummukeste täispiimast. Juust laagerdub vähemalt 3 kuud. Tulemuseks on koorene, puiduse noodiga ja pika järelmaitsega juust, kus struktuuri lisavad kadakamarjad.

Parim Jook Lõuna-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – Kuslapuuvein Ukulele, tootja: Murimäe Vein OÜ. Ukulele on poolmagus punane marjavein, mis on valminud Lõuna-Eestis kasvanud söödava kuslapuu Honeybe marjadest. See on esimene söödavast kuslapuust valminud vein Eestis.

Parim Toiduaine Põhja-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – FoodStudio Demi-glace kaste; tootja: Puljong OÜ. Demi-glace on rohumaa veise kontidest kokku keedetud rikkalik ja konsentreeritud kastmepõhi, mis on prantsuse köögi lahutamutks osaks. Lisades ürte, võid, koort, seeni, konjakit, punast veini jmt sobib kaste suurepäraselt erinevate lihatoitude kõrvale. Kastmepõhja saab kasutada pruuni kastmena või erinevate kastmete ja liharoogade valmistamiseks, ka grillimisel.

Parim Jook Põhja-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – Nudist Spritz rabarberi-mündi, tootja: Peenjoogivabrik Nudist OÜ. Suviselt kerge veinikokteil rabarberiveinist, maasikamahlast ja piparmündi-rohelise tee tõmmisest.

Eesti Parim Toode Virumaa Väikettevõttelt 2022 – Kikerikii Mahebroileri filee, tootja: Äntu Mõis OÜ. Kikerikii brändi valikus olev mahebroileriliha on esimene omataoline toode Eesti poelettidel – keegi teine Eestis mahebroileriliha ei tooda. Äntu Mõisa kanadel on pestitsiidivaba ja GMO-vaba toit ning nad kasvavad antibiootikumivabalt.

Lisaks valiti tänavu konkursi raames pressi lemmik ja rahva lemmik. Pressi lemmikuks nimetas ajakirjanikest koosnev žürii Valio Eesti Alma Kreeka stiilis DIP! Tzatziki kastme, mis pälvis tänavusel konkursil ka Parima Kastme auhinna. Rahva lemmikut valiti rahvahääletusega „Eesti Parima Toiduaine“ Facebooki lehel ning enim hääli kogus Vinkymoni Ebaküdoonia limonaad C-vitamiini ja tsingiga.

Tootepõhiste alagruppide võitjatele jagati märtsis hõbemärke järgmistes kategooriates: Parim Lihatoode, Parim Kalatoode, Parim Piimatoode, Parim Pagaritoode, Parim Köögiviljatoode, Parim Valmistoode, Parim Kaste, Parim Kondiitritoode, Parim Magustoit ja Parim Lastetoit. Hõbemärkidega saab tutvuda siin.

Konkursi žüriiliikmete hulka kuuluvad toiduteadlased, toitumisnõustajad, toiduajakirjanikud ning kaupmehed, kes kõik läbivad enne hindamist sensoorika-alase koolituse.

Lisainfo:

Sirje Potisepp

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Juhataja

Tel: 50 46 547

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

https://toiduliit.ee/tegevused/parim