Toiduliit auhindas aastakonverentsil Eesti parimaid toiduaineid
Toiduliit tunnustas juba 30. korda parimaid kodumaiseid toidutooteid, kuulutades Eesti Parim Toiduaine 2024 tiitli saajaks Tere AS uudse tofu vanillibatoonikese.
Aasta parimate toidutoodete auhinnad andsid Toiduliidu aastakonverentsil üle Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis, regionaalminister Madis Kallas, Toiduliidu juht Sirje Potisepp ja Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp tõi välja, et mitte keegi ei taju Eesti inimeste maitsemeelt paremini kui meie oma tootjad. „Toit üleüldiselt on pigem konservatiivne valdkond, kus maitsed ei muutu nii kiiresti. Tänu tihedale üleilmsele suhtlusele levivad teiste köökide road meile küll kiiremini, kuid need kohaldatakse siin kohalikule maitsemeelele – kasutades Eesti tooraineid ja tarbijate seas armastatud maitseid,“ rääkis Potisepp. „Traditsioonilise ja uudse ühendamine viib põnevate lahendusteni, mida ka meie juubelikonkursil nägime,“ lisas Toiduliidu juht.
„Just kodu lähedane ning tugev ja arenev toiduainetetööstus lisab igale riigile sitkust ja tugevust. Eesti toiduainetööstus – nii toidu kasvatajad kui tootjad – annab meile lisaks lemmikmaitsetele ka kindlustunnet, et Eesti toidujulgeolekuga on kõik korras,“ ütles Sirje Karis.
„Kohaliku toidu tootmine on meie jaoks väga oluline ning Eesti toit on osa meie rahva identiteedist. Saame uhked olla selle üle, et Eestis toodetud toit on puhas ning kvaliteetne," rääkis regionaalminister Madis Kallas. "Selle taga peituvad kohalike põllumeeste, tootjate ja kaupmeeste pingutused. Oluline on selle valdkonna tegijaid märgata ja tunnustada."
Hindamiskomisjoni esimees toiduteadlane Rain Kuldjärv märkis, et žürii töö oli väljakutsuv ja osa tootekategooriates eristas parimaid vaid kahe komakohaga punktivahe. Konkursi üldvõitjaks osutus Tere AS Deary tofu vanillibatoonike, mis taimse alternatiivina on sarnane tavapärastele kohukestele. Komisjon tõi esile tofuga saavutatud piimatootele sarnast ja suurepärast maitset, samuti valmistamist GMO-vabast sojast ja jätkusuutliku pakendimaterjali kasutamist.
Lisaks jagati konkursi kuldmärgid veel kolmes kategoorias. Eesti parimaks lisandväärtusega toiduaineks tunnistati Kadarbiku Köögivilja hapendatud peakapsa kimchi. „Lisandväärtusega toidutoodete all peame silmas selliseid, mis sisaldavad tervist toetavaid komponente. Selle kategooria võidutoode on välja töötatud koostöös Eesti teadlastega ja sisaldab karbis üle miljardi elusa piimhappebakteri. Lisaks on maailmaköögist tuntud roog kohandatud Eesti tarbijate maitsemeelele – põhitooraineks on kohalik peakapsas, nuikapsas ja porgand,“ täpsustas Kuldjärv.
Ta rõhutas, et kõhutervist toetavate hapendatud toodete võidukäik on nii maailmatrendidele kui tänavusele konkursile iseloomulik – fermenteeritud tooted said auhindu ka hõbemärkide ja parimate piirkondlike toodete väljaselgitamisel. Teise suurema trendina tõi ta välja kvaliteetsete valmistoitude populaarsust, mis tänapäevase kiire elutempoga haakub.
Eesti parima mittealkohoolse joogi tiitli pälvis A.Le Coqi Aura kirsi-banaani-mango supersmuuti odravõrsetega ning alkohoolse joogi kuldmärk läks Saku Õlletehase Saku on Ice ploomimaitselisele õllele. „Smuuti esindab tänavusel konkursil laiemalt silma jäänud kiireks tarbimiseks mõeldud suunda – väike pakend, mugav kasutada toitvaks vahepalaks. Võitnud õllejoogis on ülimalt õnnestunud õlle ja ploomi maitsete tasakaalus kombinatsioon – vastab igati praegusele trendile, mille kohaselt kiputakse eelistama pigem lahjemaid ja mitte nii tugevate maitsetega alkoholijooke,“ kommenteeris žürii esimees.
Konkursile Eesti Parim Toiduaine 2024 said toiduainetööstused esitada uusi Eestis toodetud tooteid, mis on turule tulnud 2023. aasta jooksul. Kokku kvalifitseerus konkursile 148 toodet. Tooteid hindas toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon.
Lisaks neljale kuldmärgi saajale selgitati konkursi käigus 11 hõbemärkide saajat ehk iga tootekategooria parimad, samuti Eesti väikeettevõtete parimad toidutooted piirkonniti. Eesti Parima Toiduaine 2024 konkursil jagati välja ka järgmised eriauhinnad: tiitli Eripärane Toode sai Crafter’s Gin Sensory Potions kinkekarp (Liviko AS), Lemmik Vegantooteks sai ökoloogiline fermenteeritud küüslauk (Vinkymon OÜ), Kaupmeeste Lemmikuks osutusid kaera-apelsinipannkoogid (Saarioinen Eesti OÜ), Meedia Lemmikuks PÕNN ökoloogiline kuivatatud ploomi püree (Salvest AS) ning Tallinna eriauhinna pälvis taimne pasteet musta trühvliga (OÜ Vegestar). Rahva Lemmik valiti sotsiaalmeedia hääletusel, kus suurima häältesaagi kogus Taneli klassikaline majonees (Tang OÜ).
Toiduliidu korraldatav Eesti parima toiduaine valimine sai alguse 1994. aastal, toimudes tänavu juba 30. korda.
Eesti Parim Toiduaine 2024 konkursi kuldmärkide saajad
Eesti Parim Toiduaine 2024 on Tere AS Deary glasuuritud tofu vanillibatoonike. Taimse kohukese puhul annab piimatootele sarnase maitse tofu, katteks mõnusalt krõmpsuv veganšokolaad. Ka toiteväärtuse ja valgu sisalduse poolest on taimne kohuke võrdväärne tavapäraste kohukestega. Toodet disainides on igas mõttes läbivaks märksõnaks olnud jätkusuutlikkus. Batoonikesed on valmistatud Euroopas kasvatatud GMO-vabast sojast ja sisaldavad rohkelt valku. Ka pakendatud on nad jätkusuutlikusse pakendisse – tegu on monomaterjaliga, mis on valmistatud 50% ulatuses taaskasutatud materjalist.
Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2024 on Kadarbiku Köögivili OÜ traditsiooniliselt hapendatud peakapsa kimchi. Kui tavaliselt valmistatakse kimchi’t hiina kapsast, siis Kadarbiku kimchi on valmistatud eestimaisest peakapsast, uudsena on kasutatud toote koostises nuikapsast. Toode on kuumtöötlemata ja sisaldab elusaid piimhappebaktereid, kiudaineid ja C-vitamiini. Kadarbiku kimchi on välja töötatud koos TFTAK toiduteadlastega. Fermenteeritud ehk lihtsamini öeldes hapendatud tooted koguvad maailmas üha enam populaarsust nii maitse kui tervislikkuse tõttu. Ühes karbis kimchi’s on üle miljardi piimhappebakteri.
Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2024 on A.Le Coq AS Aura kirsi-banaani-mango odravõrsetega supersmuuti. Mahedamaitseline smuutijook odravõrsemahlaga on kõrge kiudainesisaldusega ja sellele on lisatud C-vitamiini. Smuutijoogi mahlasisaldus on 96%, sellele ei ole lisatud säilitusaineid ega suhkrut. Aseptilise villimisliini abil on toode pakendatud steriilses keskkonnas kartongpakendisse, mis kaitseb jooki valguse ja õhu eest ning tagab hea säilivuse. Pakend on valmistatud peamiselt taastuvatest materjalidest ja seda on lihtne taaskasutamise jaoks sorteerida. Toode sobib ka veganitele.
Eesti Parim Alkohoolne Jook 2024 on Saku Õlletehas AS Saku on Ice Päikseline Ploom. Ploomi maitse on õllejookide turul unikaalne ja toode pakub põnevat maitsete tasakaalu: ühelt poolt iseloomustab jooki kollase ploomi kergelt magus ja mahlane mekk, teisalt õllemaitse, mis lisab värskendavat kargust. Õllejookide kategoorias on uudne ka pakend: 0,33 L sleek purk, mis aitab pikendada toote säilivust. Tegemist on kerge õllejoogiga, mille alkoholisisaldus on 4,0% VOL.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja
Mob: +372 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
18. Toiduainetööstuse Aastakonverents 2024: UUED OLUD, UUED VÕIMALUSED 16.aprill 2024
Palume konverentsile registreeruda hiljemalt T 9. aprilliks SIIT LINGILT
Tänavuse aastakonverentsi raames räägitakse majandusarengutest maailmas, tutvustatakse Eesti jäätmereformi, jäätmereformi korraldust Soomes ja jagatakse praktilisi näiteid Eesti toidu müügist välisturgudele. Selle aasta konverentsi fookuses on toiduainetööstuse majanduskeskkond ja mõjutegurid sh jäätmemajandus, mida lahatakse ka diskussioonivoorus.
Traditsiooniliselt autasustatakse konverentsil ka tootekonkursi “Eesti Parim Toiduaine 2024” võitjaid. Tseremoonial osalevad regionaalminister Madis Kallas ja Vabariigi Presidendi abikaasa pr Sirje Karis.
Konverents toimub MAK 2014-2020 “Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” toiduohutuse valdkonna raames, toetab Euroopa Liit.
MAK (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond
Osalemine konverentsil on TASUTA.
Kui panete ennast kirja, aga selgub, et siiski ei osale, siis palun sellest koheselt teada anda!
Juubelikonkurss: Eesti parima toiduaine valimine stardib 30. korda
Toiduliidu pressiteade
01.02.2024
Toiduliit kuulutas täna välja konkursi Eesti Parim Toiduaine 2024, kuhu saavad toidutootjad oma uusi tooteid esitada 23. veebruarini. Toiduekspertide ja tarbijate abil valitakse parimad Eestis toodetud toiduained juba 30ndat korda.
Iga-aastase toiduainete konkursi eesmärgiks on tutvustada tarbijatele uusi tooteid ja innustada tootjaid tegelema tootearendusega. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on tänavune sündmus eriline, kuna väärikas ja tootjate poolt kõrgelt hinnatud konkurss sai alguse täpselt 30 aastat tagasi, 1994. aastal.
Toiduliidu juht toob märgilisena välja, et kõige esimese konkursi võidutoode Võideks on tänaseni edukalt turul. Omas ajas innovaatilise toote edule aitas sisu kõrval oluliselt kaasa pakend. «Kui konkurss 30 aastat tagasi algas, mängis pakend suurt rolli. Olime ju varasemalt harjunud paberisse ja pärgamenti pakitud toiduainetega ning efektselt ja värviliselt pakendatud tooted tekitasid ka tarbijates positiivse üllatuse. Ka nüüd, aastakümneid hiljem on pakend tõusnud taas troonile, kuid sellele on tugevalt tulnud juurde keskkonnaaspekt. Tähtsaks on saanud tootmise ja tarbimise võimalikult väike jalajälg ning eelistatakse pakendeid, mida saab loodussäästlikult toota ja lihtsasti ümber töödelda,” selgitab Potisepp ja avaldab lootust, et ka tänavusel konkursil leidub üllatajaid nutika pakendamise vallas.
Toiduliidu juhi sõnul saadab keskkonna- ja kasutajasõbraliku pakendi kõrval konkursil edu tooteid, milles on rõhku pandud nii tervislikkusele kui suurepärasele maitsele. «Jälgime tarbijate käitumist ja valikuid ning käime konkursi läbiviimisel ajaga kaasas. Ühe viimase uuenduse näitena võib tuua Lemmik vegantoote, mida valime erikategooriana nüüd teist aastat,» ütleb Potisepp ja toob välja, et kui konkurss on jätkuvalt populaarne 30 aastat, märgib see selgelt usaldusväärsust ja kvaliteeti. «Konkurss on tootjate poolt hinnatud ja võidutooteid saadab müügiedu – see kinnitab, et oma ala professionaalidest koosnev hindamiskomisjon teeb parimate väljaselgitamisel tõeliselt head tööd,» lisab Toiduliidu juht.
Kuigi Eesti toiduainetööstus on innovatsioonilembene ja ka tarbijate maitse-eelistused muutuvad üsna kiiresti, on paljud konkursi võidutooted jäänud tarbijate südametesse ja pidanud ajaproovile vastu juba enam kui kümme aastat. Veelgi kauem, üle 15 aasta on Eesti Parima Toiduaine konkursi võitjatest meie poelettidel lisaks Võideksile näiteks Haps hapupiimajook ja õlu Saku Kuld.
Konkursi ligi kolmekümneaastase ajaloo jooksul on kokku välja antud üle 400 Eesti Parima Toiduaine märgise. Sarnaselt varasematele aastatele selgitatakse ka tänavu lisaks parimale toiduainele kuldmärgise saaja mittealkohoolsete jookide, alkohoolsete jookide ning lisandväärtusega toiduainete kategoorias. Valitakse parimad ka tootegruppide ja piirkondade lõikes ning antakse välja eriauhinnad Rahva Lemmik, Meedia Lemmik, Kaupmeeste Lemmik, Lemmik vegantoode ja Tallinna Linna eriauhind. Konkursile saavad toiduainetööstused esitada uusi Eestis toodetud tooteid, mis on turule tulnud 2023. aasta jooksul. Konkursile kandideerimine on avatud 23. veebruarini.
Tooteid hindab teadusasutuste, ministeeriumide, järelevalveasutuste, kaubanduse esindajatest ja teistest toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Eesti Parima Toiduaine tänavuse konkursi võitjad kuulutatakse välja Toiduliidu Aastakonverentsil 16. aprillil.
ma tootearendusega. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on tänavune sündmus eriline, kuna väärikas ja tootjate poolt kõrgelt hinnatud konkurss sai alguse täpselt 30 aastat tagasi, 1994. aastal.
Toiduliidu juht toob märgilisena välja, et kõige esimese konkursi võidutoode Võideks on tänaseni edukalt turul. Omas ajas innovaatilise toote edule aitas sisu kõrval oluliselt kaasa pakend. «Kui konkurss 30 aastat tagasi algas, mängis pakend suurt rolli. Olime ju varasemalt harjunud paberisse ja pärgamenti pakitud toiduainetega ning efektselt ja värviliselt pakendatud tooted tekitasid ka tarbijates positiivse üllatuse. Ka nüüd, aastakümneid hiljem on pakend tõusnud taas troonile, kuid sellele on tugevalt tulnud juurde keskkonnaaspekt. Tähtsaks on saanud tootmise ja tarbimise võimalikult väike jalajälg ning eelistatakse pakendeid, mida saab loodussäästlikult toota ja lihtsasti ümber töödelda,” selgitab Potisepp ja avaldab lootust, et ka tänavusel konkursil leidub üllatajaid nutika pakendamise vallas.
Toiduliidu juhi sõnul saadab keskkonna- ja kasutajasõbraliku pakendi kõrval konkursil edu tooteid, milles on rõhku pandud nii tervislikkusele kui suurepärasele maitsele. «Jälgime tarbijate käitumist ja valikuid ning käime konkursi läbiviimisel ajaga kaasas. Ühe viimase uuenduse näitena võib tuua Lemmik vegantoote, mida valime erikategooriana nüüd teist aastat,» ütleb Potisepp ja toob välja, et kui konkurss on jätkuvalt populaarne 30 aastat, märgib see selgelt usaldusväärsust ja kvaliteeti. «Konkurss on tootjate poolt hinnatud ja võidutooteid saadab müügiedu – see kinnitab, et oma ala professionaalidest koosnev hindamiskomisjon teeb parimate väljaselgitamisel tõeliselt head tööd,» lisab Toiduliidu juht.
Kuigi Eesti toiduainetööstus on innovatsioonilembene ja ka tarbijate maitse-eelistused muutuvad üsna kiiresti, on paljud konkursi võidutooted jäänud tarbijate südametesse ja pidanud ajaproovile vastu juba enam kui kümme aastat. Veelgi kauem, üle 15 aasta on Eesti Parima Toiduaine konkursi võitjatest meie poelettidel lisaks Võideksile näiteks Haps hapupiimajook ja õlu Saku Kuld.
Konkursi ligi kolmekümneaastase ajaloo jooksul on kokku välja antud üle 400 Eesti Parima Toiduaine märgise. Sarnaselt varasematele aastatele selgitatakse ka tänavu lisaks parimale toiduainele kuldmärgise saaja mittealkohoolsete jookide, alkohoolsete jookide ning lisandväärtusega toiduainete kategoorias. Valitakse parimad ka tootegruppide ja piirkondade lõikes ning antakse välja eriauhinnad Rahva Lemmik, Meedia Lemmik, Kaupmeeste Lemmik, Lemmik vegantoode ja Tallinna Linna eriauhind. Konkursile saavad toiduainetööstused esitada uusi Eestis toodetud tooteid, mis on turule tulnud 2023. aasta jooksul. Konkursile kandideerimine on avatud 23. veebruarini.
Tooteid hindab teadusasutuste, ministeeriumide, järelevalveasutuste, kaubanduse esindajatest ja teistest toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Eesti Parima Toiduaine tänavuse konkursi võitjad kuulutatakse välja Toiduliidu Aastakonverentsil 16. aprillil.
Konkursil osavõtjatel palume täita ankeet ning edastada see Eesti Toiduainetööstuse Liitu e-mailile: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Ankeete ootame hiljemalt 23. veebruar 2024
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja
Mob: +372 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tuuli Sokmann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
M: +372 512 2562
PR Strategies OÜ
Järve 2 (Torn 1)
Tallinn 11314, Eesti
6. Tasakaalustatud Toitumise Konverents
Osalemine konverentsil on kõigile TASUTA, aga kohustuslik on eelregistreerimine SIIN
Palume registreeruda konverentsil kohapeal saalis osalemiseks hiljemalt E 27. novembril ja veebis osalemiseks hiljemalt T 28. novemberil.
2023.aasta kestlikuks ettevõtteks valiti joogitootja A. Le Coq
Laupäeval 4. novembril selgusid Eesti suurima ettevõtluskonkursi kategooriate võitjad ja aasta kestlikuks ettevõtteks valiti joogitootja A. Le Coq. Žürii hindas A. Le Coqi kõrgelt detailideni läbimõeldud tegevust kestliku arengu edendamisel, sotsiaalse vastutuse tajumist ning kogukonnast hoolimist.
EASi ja KredExi ühendasutus ja Eesti Tööandjate Keskliit valisid välja parimad kuues kategoorias ning Kaubandus- Tööstuskoda kolmes kategoorias. „Nüüd saavad kaks eraldi konkurssi üheks ja kategooriate võitjatest selgub 4. novembril ka aasta ettevõte,“ sõnas EASi ja KredExi juhatuse liige Sigrid Harjo ning lisas, et konkurents on tihe ja kategooriate võitjatest peegeldub meie ettevõtlussektori mitmekesisust.
- Le Coq on seadnud üheks olulisemaks fookuseks roheenergia ja ressursitõhususe ning teinud viimastel aastatel mitmeid mastaapseid roheinvesteeringuid. Eelmisel aastal avati tehnoloogilise pesuvee käitluse kompleks, mis võimaldab joogitööstusel toota oma heitveest biogaasi ja vähendada linna kanalisatsiooni suunatava vee reostuskoormust kuni 80%. 2020. aastal läks ettevõte keskkonnajalajälje vähendamiseks üle 100% roheelektrile, 2021. ja 2023. aastal rajas logistikakeskusele päikesepargid ning 2020. aastal juurutas tootmises Energy Track energiajuhtimissüsteemi. Nutika lahendusena kogub joogitööstus katlamaja korstnatest väljuva soojusenergia, mis suunatakse tagasi tootmishoonete kütteks.
- aastal võttis A. Le Coq Tallinna linna sisevedude opereerimiseks kasutusele elektriveoki ja plaanib elektriveokite parki 2023. aasta lõpus täiendada. Ettevõtte juhataja Jaanus Vihandi sõnul tuleb kestlikkust vaadata aga roheinvesteeringutest laiemalt: „Kestlikkus on viis, kuidas A. Le Coq näeb ennast ka järgmisel kahesajal tegutsemisaastal tugeva ettevõttena nii Eesti kui ka maailma turul.“ A. Le Coqi juhi jaoks tähendab kestlikkus panustamist keskkonda hoidvasse äritegevusse, suurendades seejuures tarbijate, töötajate ja teiste huvirühmade heaolu.
EASi ja KredExi ühendasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss toimus tänavu 28. korda.
Südamega Tegija 2023 tiitli pälvis Tere müügidirektor Mare Laur
Pressiteade
20. oktoober 2023
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp ja regionaalminister Madis Kallas andsid tänavuse Südamega Tegija tiitli Tere müügidirektorile Mare Laurile, kes on olnud Eesti toiduga seotud terve oma elu ning andnud suure panuse Eesti piimatööstuse arengusse.
„Kohaliku toidu tootmine on Eesti jaoks üks väga oluline tootmisharu ning Eesti toit on osa meie rahva identiteedist. Tänuväärne on see, et oskame selle tähtsa valdkonna tegijaid märgata ja tunnustada, sest just tänu neile püsivad kohaliku toidu maine ja kvaliteet kõrged,“ ütles regionaalminister Madis Kallas Mare Lauri õnnitledes.
„Mare on Eesti toiduainetööstuse üks säravamaid tähti ning iga aasta tiitlit üle andes imestan, kui siirad ja kirglikud inimesed meile toitu valmistavad, milliseid unikaalseid oskusi ja teadmisi nad omavad ning kui palju südamesoojust nad oma töösse panevad. Eesti toit on tõepoolest südamega tehtud,“ lisas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Vimased 23 aastat Tere piimatööstuses töötanud Mare on kolleegide sõnul olnud järjepidevuse musternäidis. „Kui mõne sõnaga öelda, siis Mare peale võib alati loota, ta ei vea kunagi alt ja aitab alati ka nendes teemades, mis ei ole otseselt tema valdkonnaga seotud, vajadusel vastutades ka näiteks ettevõtte eksporditegevuse eest. Kuivõrd Mare on nii pikalt Tere brändi müünud, siis võib öelda et nende vahel on võrdusmärk, ehk et Mare on Tere ja Tere on Mare,“ ütles Nordic Milk OÜ juhatuse esimees Ülo Kivine.
„Mare tugev kliendisuhe ning ülihea Eesti jaekaubandusturu tunnetus on aidanud ettevõtte müüki hoida ja kasvatada ka kõige keerulisematel aegadel. Tema teab seda ettevõtet läbi ja lõhki ning jagab tihti teadmisi ja väärt lugusid ettevõttes oldud ajast, mida mitte ühestki õpikust lugeda ei saa,“ lisas Kivine.
Kolleegide sõnul on kõige olulisem aga see, kuidas Mare oma meeskonda hoiab. Kõigele lisaks kostitab Mare sügiseti kolleege aiasaadustega, tähtpäevadel ka enda tehtud kookide ja tortidega ning kontorit kaunistab alati õitsev lillemeri Mare aiast.
Südamega Tegija lõppvooru hääletust Facebookis jälgiti Teres üheskoos nagu olümpiamängude finaali – arvukas Tere kontori meeskond kogunes ekraani ette ja elas kaasa kuni hääletuse kinni panekuni. „See on kindlasti üks eredaim mälestus minu tööst Teres – see, kuidas kolleegid, nii praegused kui endised, sõbrad, perekond ja tuttavad mulle kaasa elasid, näitas, kui ühtehoidev meie Tere-pere on,“ ütles Südamega Tegija 2023 Mare Laur.
Toiduliidu Südamega Tegija 2023. aasta konkursile esitati kokku 16 tugevat kandidaati, kelle hulgast valiti juhtkogu hääletuse tulemusel välja 5 nominenti. Lõppvoorus kandideerisid tiitlile lisaks Marele ka Maag Eesti AS Baltikumi ostujuht Irja Torstenberg, Tere AS Viljandi tootmisosakona separeerija Margit Parker, Scanola Baltic AS laboratooriumi juhataja Seidy Salundi ning Orkla Eesti AS Kalevi tehase šokolaadiüksuse tootmisseadme operaator Uno Saag.
Südamega Tegija selgitati välja hindamiskomisjoni liikmete ja Toiduliidu Facebooki rahvahääletuse tulemuste kombineerimisel. Südamega Tegija tiitliga tunnustab Toiduliit iga-aastaselt Eesti toidutööstuse kõige silmapaistvamaid inimesi, kes teevad oma tööd suure hoole ja südamega. Tänavu tunnustati Südamega Tegijat juba üheksandat korda. 2022. aasta Südamega Tegijaks valiti AS Värska Originaali laotehnoloogi Maie Jaroslavskaja.
Fotovaliku leiab siit (foto: Birgit Sitska).
9. Koostöö konverents: Kas raju jätkub!
Toiduliit koos Kaupmeeste Liiduga on korraldamas juba üheksandat korda Tallinna Toidumessi raames Koostöö konverentsi, kust anname ülevaate teemadest, mis võiksid meie sektoritele huvi pakkuda. Konverentsil käsitletakse teemadena lähiaja majanduse käekäiku ja toorainete turul toimuvat, mis määrab meie ettevõtete käekäigu. Samas omakorda kaupluste sortiment ja tarbijate valikud määravad toidutootjate püsimajäämise ja toimetuleku. Samuti peatume teemal, mis mõjutab koostööd kaubanduse ja toidutootjate vahel seadusandluse poolelt.
Konverentsi kava on kokku pandud nii, et osalejad jõuavad nii enne kui pärast konverentsi ka messil olla.
Osalemine on tasuline, huvitatutel on vajalik registreeruda lingi kaudu: SIIT.
osalustasu on 50 +km, Toiduliidu, Kaupmeeste Liidu, Põllumajandus-Kaubanduskoja, Kaubandus-Tööstuskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Leivaliidu liikmetele 40 +km.
Konverentsile registreerumine kuni E 25. september kell 12.00-ini.
Kõik osalejad saavad ka tasuta pääsme messile.
Seoses toidumessi uue toimumiskohaga, on kohtade arv piiratud. Seega soovitame kohe registreeruda!
Pakendikonverents 18. mail
Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldab 2. pakendikonverentsi „Jätkusuutlik pakendamine“
Toimumisaeg: 18. mai 2023 kell 11.00 – 17.00
Toimumiskoht: hübriidkonverents, Hotelli Hestia Europa konverentsikeskuses Tallinnas (Paadi 5) + veebiülekanne
Registreerumine pakendikonverentsile SIIT
Seoses Ringmajanduse strateegiale üleminekuga ning muude, eriti plasti ja pakendeid puudutavate regulatsioonidega, on pakenditega seonduv muutumas ka toidutootjatele üha olulisemaks.
Teist korda toimuval pakendikonverentsil jagame teadmisi regulatsioonidest, kuuleme pakendi trendidest, peatume pakendi disainil ning tarbijate eelistustel, samuti vahendame praktikutelt tagasisidet ja uusi näiteid ning võimalusi tulevikuks.
Konverents toimub osalejatele veebis ning piiratud arvul osalejatele konverentsipaigas kohapeal.
Osalemine on tasuta. Osa võtma on oodatud kõik, kes pakenditeema vastu huvi tunnevad.
Palun registreeru osalemiseks kohapeal saalis hiljemalt 11. maiks ja osalemiseks veebis hiljemalt 16. maiks.
Juhime tähelepanu, registreerunud saavad muuta osalemist saalist veebi/veebist saali kuni 11. maini, peale seda rakendub muudatustele tühistamistasu 100 eur + km.