PRESSITEADE
25.märts 2022
Hõbemärgid on jagatud – selgusid Eesti Parimad Toiduained
24.-25. märtsil toimusid „Eesti Parima Toiduaine“ konkursi komisjoni hindamised ning 2022. aasta parimad toiduained on selgunud. Hõbemärke jagati kokku kümnes kategoorias, järgmisel nädalal toimub ka Eesti Parima Toiduaine konkursi piirkondlike väiketoodete hindamine ning kuldmärkide jagamine.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul näitas tänavune konkurss väga tihedat konkurentsi. „Konkursile esitati tõesti parimatest parimad tooted, mida kinnitavad ka nende toodete tugevad müüginumbrid – tarbijad on need tooted juba omaks võtnud ja oma rahakottidega hääletanud. Nüüd on oma sõna öelnud ka hindamiskomisjoni eksperdid,“ ütles Sirje Potisepp.
„Hõbemärkide hindamine näitas, et tootearenduses jätkub toidu tervislikkuse ja funktsionaalsuse trend. „Eraldi tooks välja uued piimatooted, mis on tänavu tunduvalt vähem magusad. Jätkuvalt rikastatakse toitu kiudainete, kasulike bakterite, vitamiinide, mineraalainete ja valkudega. Tehakse koostööd Eesti teadlastega ning usinalt kombineeritakse lisandväärtusi ja funktsionaalseid komponente. Aga ka pakendid muutuvad aina funktsionaalsemateks ja nutikamateks. Eesti toiduainetööstus on tõeline täppisteadus!“ lisas Potisepp.
Eesti Parim Piimatoode 2022 on Tere HI!Fiber kiudainetega virsiku-kurkumi laktoosivaba jogurt, mis on valminud koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadlastega. Tänavune parim piimatoode sisaldab ohtralt kiudaineid, mis toetavad kõhutervist ja seedimist. Jogurt on lisaks laktoosivaba, ilma lisatud suhkruga ja rikastatud D-vitamiiniga. Toote välja töötamiseks viidi läbi terviseuuring ja uuriti, kuidas mõjub kiudainete kompleksi ja D-vitamiiniga rikastatud piimatoode eestimaalaste organismile.
Eesti Parim Lihatoode 2022 on Talleggi Eestimaine brioleririnnafilee HKScan Eesti-lt. Eestis ja antibiootikumideta kasvatatud broiler sisaldab palju valku ja vähe rasva ning on pakendatud mugavasse portsjonpakki, et vähendada toiduraiskamist. Just silmas pidades väiksemate leibkondade kasvavat hulka on toode mõeldud kahekaupa ostmiseks ja ühekaupa tarvitamiseks. Pakis on kaks broileririnnafileed, mida on võimalik keskelt lõigates eraldi kasutada, nii et mõlemad fileed jääksid vaakumpakendisse ning säilitaksid oma värskuse. Pakend võtab vähe ruumi, seda on hea hoiustada nii jahekapis kui sügavkülmas. Võrreldes plastkarbiga on uuenduslikus pakendis kasutatud 51% vähem plasti!
Eesti Parima Kalatoote 2022 tiitel läheb teist aastat järjest Heimon Kalale – tänavune võidutoode on Külmsuitsu vikerforell dzinni ja kadakamarjadega. Mõte panna õrnalt külmsuitsutatud vikerforell kokku džinni ja kadakamarjadega sündis ühel joogidegustatsioonil, kus džinni kõrvale pakuti Heimon Kala vikerforelli. Juba pärast esimest ampsu oli selge, et kala, džinn ja kadakamari on kokku loodud. Heimon Kala kasutab oma kasvanduse vikerforelli, mis on kasvatatud Blue IMPACT kalasöödaga. Sööt aitab kaasa säästvale vesiviljelusele ja erilist tähelepanu on pööratud selle keskkonnamõjule ja süsinikujalajäljele.
Eesti Parim Pagaritoode 2022 on Leiburi Rukkipala idandatud rukkiteradega. Eesti armastatuima rukkileiva uus tervislik pereliige, millele annavad pehmuse ja loomuliku magususe idandatud rukkiterad. Toode sisaldab 82% täisterarukkijahu, on rikas kiudainete poolest ja valmistamisel ei ole lisatud suhkrut.
Eesti Parim Köögiviljatoode 2022 on Kadarbiku Ahjusegu. Peategelasteks on porgand, nuikapsas, kaalikas ja suvikõrvits. Ahjusegu on valmistatud värsketest köögiviljadest – värske alternatiiv külmutatud köögiviljasegule. Sisaldab ainult riivitud ja tükeldatud värskeid köögivilju, ehk maksimaalselt naturaalne, töötlemata ja lihtne valmistada. Köögiviljad on pakendatud kilepakendisse, säilides külmkapis terve nädala. Toode sündis rohelisest mõtteviisist kasutada ära võimalikult palju Kadarbiku talus kasutatavat toorainet nii, et midagi raisku ei läheks.
Eesti Parim Kaste 2022 on Valio Eesti kreekapärasest tzatziki kastmest inspireeritud Alma Kreeka stiilis DIP! Tzatziki. Kastme põhikomponendiks on kohupiimakreem, mitte hapukoor nagu enamikel valmis dipikastmetel, tänu millele on see tervislikum alternatiiv valmissegatud dipikastmetele, kuna sisaldab 2,5 korda vähem rasva ja 2 korda rohkem valku.
Eesti Parim Valmistoit 2022 on Chef Lundéni India kauss kitchari ja paneer juustuga Lunden Food OÜ-lt. India kauss on valmistatud inspireerituna India köögist ja viib tõelisele maitserännakule. Chef Lundéni kausid valmistatakse alati käsitsi, ka kastmeid ja kitchari, värskelt ja valitud toorainest. Lihtne tarbida, lihtne sorteerida, julge ja autentne maitse. Toode on käepärases ja mugavas pakendis, seda on võimalik otse karbist tarbida ning pärast tarbimist on lihtne sorteerida.
Eesti Parim Kondiitritoode 2022 on Kalev Saarepiiga piimašokolaad leiva ja jõhvikatega. Leib, mis on eestlaste jaoks üks olulisemaid ja armastatumaid toiduaineid, on Saarepiiga šokolaadis krõmpsude tükikestena, lisades selliselt ka tekstuuri. Kaasates tootearendusse tervislikke lisandeid, nii palju kui see maiustuste maailmas võimalik on, sai Saarepiiga šokolaadi teiseks lisandiks valitud naturaalsed jõhvikad ja seda külmkuivatatud kujul, tänu millele on säilinud marjade iseloomulik lõhn, maitse ja toiteväärtus. Jõhvikas on marjadest üks kasulikumaid. Näiteks aitab see võidelda südame- ja veresoonkonnahaigustega. Mineraalainetest sisaldab jõhvikas olulisel määral kaaliumit, fosforit, magneesiumit ja kaltsiumit, kuid eriti väärtuslikuks teeb jõhvika selle kõrge raua- ja joodisisaldus. Saarepiiga ei sisalda säilitusaineid, asovärve ega osaliselt hüdrogeenitud rasvu ning on valmistatud Rainforest Alliance sertifitseeritud kakaost.
Eesti Parim Magustoit 2022 on Balbiino Smuutike mustika-vaarika sorbett. Võrreldes koorejäätisega on tegu kergema alternatiiviga – toode sisaldab vähem kaloreid, on rasvavaba ja sobib ka veganitele. Smuutike koostises on 40% mustikaid ja vaarikaid. Tootes kasutatud mustika-vaarika püree on 100% naturaalne, lõhna- ja maitseaine vaba, samuti ei ole kasutatud värvaineid.
Eesti Parim Lastetoit 2022 on SALVESTi Ökoloogiline toortatraroog veiselihaga sarjast Põnn. Uus ökoloogiline toortatraroog veiselihaga on valminud kodumaisest mahedalt kasvanud toortatrast ja veiselihast. Sellele on lisatud ka ökoloogilisi köögivilju ning maitsetaimi. Toortatra kasutus lastetoidus on Eesti turul esmakordne ning ainulaadne. Toortatar sisaldab elutähtsaid mineraalaineid ja vitamiine, karotenoide, ensüüme, kiudained ja mikroelemente ning on lisaks ka gluteenivaba.
Järgmisel nädalal toimub ka Eesti Parima Toiduaine konkursi piirkondlike väiketoodete hindamine, kus võistlevad 57 toodet ja kuldmärkide jagamine ehk selgitatakse välja Eesti Parim Toiduaine 2022, Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2022, Eesti Parim Alkohoolne Jook 2022 ja Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2022. Need tooted pälvivad konkursil kuldmärgid.
Kategoorias Eesti Parim Toiduaine Piirkonna Väike-ettevõttelt 2022 jagatakse neli kuldmärki ning valitakse välja Eesti Parim Jook Piirkonna Väike-ettevõttelt 2022 ja Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine Väike-Ettevõttelt 2022.
Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad toiduteadlased, toitumisnõustajad, toiduajakirjanikud ning kaupmehed, kes kõik läbivad enne hindamist sensoorika-alase koolituse. Komisjon hindab toodete puhul nende maitset, lõhna ja konsistentsi, välimust, aga ka tervislikkust, pakendit, uudsust ja müügiedu.
Kokku osales tänavu konkursil 66 ettevõtet 161 tootega. Parimad toiduained kuulutatakse pidulikult välja 20. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil.
Toodete pildid: https://bit.ly/3qw7PAH
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Juhataja
Tel: 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
https://toiduliit.ee/tegevused/parim
PRESSITEADE
- märts 2022
Eesti Parima Toiduaine konkursile on esitatud 161 toodet
Veebruaris kuulutas Toiduliit 28. korda välja „Eesti Parima Toiduaine” konkursi, et selgitada välja möödunud aastal turule jõudnud ja Eestis toodetud parimad toidutooted. Kokku osaleb tänavu konkursil 66 ettevõtet 161 tootega.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul muutuvad Eesti toidutööstuse tootearenduses aina populaarsemateks eksootilised maitsed ja nišitooted. Endiselt pööratakse tähelepanu lisandväärtuse pakkumisele – prioriteediks on nii kiudainete, piimhappebakterite, vitamiinide kui mineraalainete lisamine toidule ning kõrge valgusisaldus.
„Tarbijate seas säilib teatud konservatiivsus: uusi tooteid küll oodatakse, kuid harjutakse nendega aeglasemalt. Samas ollakse rohkem avatud eksootilistele ja põnevatele maailmaköögi maitsetele ning üsna kiiresti võetakse vastu nišitooteid, näiteks laktoosi-, gluteeni- ja suhkruvabu ning vegan tooteid, samuti taimseid jooke ja magustoite,“ kommenteeris viimase aja tarbijaeelistusi Potisepp.
Lisandväärtuse kategooriasse esitatud tooted näitavad Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) teadlase Rain Kuldjärve sõnul seda, et tootjad mõtlevad üha rohkem, kuidas anda toitudele täiendavat lisandväärtust tervislikkuse seisukohalt.
„Selle aasta märksõnana võiks välja tuua kõhutervise, sest kõige rohkem on toidutoodetele lisatud juurde kiudaineid ja mikroorganisme, mis meie seedimisele hästi mõjuvad. Silma paistab ka erinevate vitamiinide ja mineraalainetega, kõige populaarsemana just D-vitamiiniga rikastamine, mis on meie geograafilist asukohta silmad pidades väga tervitatav. Kasvutrendi näitab ka mitme lisandväärtuse läbimõeldult kombineerimine,“ ütles Kuldjärv.
„Kui rääkida mõnest konkreetsetest toiduainetest, siis näeme, et traditsioonilise kapsa kõrval on avastatud ka punane kapsas, valmistoitude kategoorias on populaarsed salatikausid ja uued huvitavad maitsed, trendiks on ka teadlastega koostöös väljatöötatud tooted,“ lisas Potisepp.
Ka kohalike väike-ettevõtete huvi Eesti Parima Toiduaine konkursi vastu on Potisepa sõnul olnud rõõmustavalt suur, eriti jookide osas. Kui põhikategooriates konkureerib 30 suurettevõtet, siis piirkondlikes kategooriates on osalejaid kokku 36: 10 ettevõtet Põhja-Eestist, 11 ettevõtet Lääne-Eestist, 10 ettevõtet Lõuna-Eestist ning 5 ettevõtet Virumaalt.
„Eesti Parim Toiduaine” konkursile esitatud toodete hulgast selgitatakse välja : Eesti Parim Toiduaine 2022, Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2022, Eesti Parim Alkohoolne Jook 2022, Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2022. Need tooted pälvivad konkursil kuldmärgid.
Lisaks jagatakse neli kuldmärki kategoorias Eesti Parim Toiduaine Piirkonna Väike-ettevõttelt 2022 ning valitakse välja Eesti Parim Jook Piirkonna Väikeettevõttelt 2022 ja Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine Väikeettevõttelt 2022.
Tootepõhiste alagruppide võitjatele jagatakse ka hõbemärke järgmistes kategooriates: Parim Lihatoode, Parim Kalatoode, Parim Piimatoode, Parim Pagaritoode, Parim Puu- ja köögiviljatoode, Parim Valmistoode, Parim Kaste, Parim Kondiitritoode, Parim Magustoit.
Konkursi žüriiliikmete hulka kuuluvad toiduteadlased, toitumisnõustajad, toiduajakirjanikud ning kaupmehed, kes kõik läbivad enne hindamist sensoorika-alase koolituse.
Tootegruppide võitjad selgitatakse degustatsioonide käigus välja 24.- 25. märtsil ning kuldmärgised selguvad 1. aprillil. Väike-ettevõtete tooteid ja piirkondlikke kuldmärke jagatakse 31. märtsil. Parimad toiduained kuulutatakse pidulikult välja 20. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Juhataja
Tel: 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
PRESSITEADE
17. märts 2022
Eesti Toiduainetööstuse Liidu kinnitusel on kohalikud tootjad valmis asendama suurt osa poelettidelt kõrvaldatud Venemaa ja Valgevene kaupu ning ostupaanikaks põhjust ei ole.
„Kaubanduskettide otsus lõpetada Venemaa ja Valgevene toodete müüki kihutas tarbijad ostma kokku mitte ainult soola ja soodat, vaid defitsiidi ja hinnatõusu kartuses ka muid kaupu, millega koduvarusid täita,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
„Praegu ei ole haruldus näha poodides tühje riiuleid. Tekkinud olukorras soovime kinnitada, et ostupaanikaks põhjust ei ole ja Eesti toiduainetööstus on võimeline kadunud kaupu asendama,“ lisas Potisepp.
Toiduliit saatis jaekaubanduskettidele ja Eesti kaupmeeste Liidule pöördumise, milles kinnitatakse, et Eesti oma toidutootjad on valmis asendama nii poelettidelt kõrvaldatud Venemaa ja Valgevene tooteid kui pakkuma Eestis toodetud toiduainetele ja jookidele sortimendilaiendusi.
„Oleme puuduolevad tooted kaardistanud ning kinnitame, et nende asendamine suures osas on võimalik. Samuti soovime vältida olukorda, kus poelettidel laiutav tühjus tekitaks tarbijas ostupaanikat. Väga loodan, et kaupmehed ja poeketid on Eesti tootjatelt asenduskaupade pakkumistele avatud ning suudavad kiirelt sõlmida tarnelepingud, et Eestis toodetud kaupade sortiment kauplustes kasvaks,“ ütles Potisepp.
Viimase Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2021.aasta sügisel läbi viidud sortimendi- ja hinnavaatluse andmetel moodustas kodumaiste tavatoodete osakaal poekettide sortimentides kokku vaid 58%. „Siin on kõvasti arenguruumi. Toit on strateegiline kaup ja toidu kättesaadavus on praegu selge prioriteet. Meie tugevuseks on kohaliku toiduainetööstuse olemasolu, peame aga tagama ka selle konkurentsivõime ja Eesti kaupade osakaalu suurendamine poelettidel on selleks üks hea võimalus,“ lisas Potisepp.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Juhataja
Tel: 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Suured tänud Eesti toidutootjad! Oleme jälle suure asjaga valmis saanud. Neli toidurekat on Ukrainasse saadetud, täna läks viimane. Teadaolevalt on need ühed esimesed toiduabisaadetised Eestist, mis otse ka Ukrainasse on viidud. Megatänud Eesti Toidupangale ja eriti Kerttule korralduse ja dokumentide eest ning Omnivale transpordiabi eest.
Toiduliitu aidanud Ingvar Piirsalu transpordifirmast Alpi Eesti ja Hannes Hamburg kommunikatsioonibüroost Hamburg ja Partnerid, keskel autojuht Arkadi, kes sõidab Lvivi ja annab saadetise Ukraina toidupangale üle.
Fotol president Kersti Kaljulaid ja Toiduliidu juht Sirje Potisepp (fotograaf: Sven Tupits).
Toiduliit kuulutas 28. korda välja „Eesti Parima Toiduaine” konkursi, et selgitada toiduteadlaste ja Eesti inimeste abil välja möödunud aastal turule jõudnud ja Eestis toodetud parimad toidutooted. Kandideerimine on avatud 25. veebruarini.
Lisaks parimate välja selgitamisele on märgise eesmärgiks tunnustada Eesti toidutootjate pingutusi ja panust tuua inimesteni toidutooteid, mis üllatavad nii maitse, tervislikkuse kui pakendiga.
„Uuringute kohaselt on „Eesti parima toiduaine“ märgis tuttav 80 protsendile eestimaalastest. Märgist kandvaid toidutooteid usaldatakse ja armastatakse ning tihti tuleb sellega tunnustatud tooteid poelettidelt lausa tikutulega taga otsida,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
2021. aastal osales „Eesti Parima Toiduaine“ konkursil 181 Eesti toiduainet ja jooki ning Potisepa kinnitusel kasvab osalejate arv iga aastaga. „Eesti toidutööstus areneb kiires tempos ja on maailma absoluutses tipus. Toodete tervislikkus ja pakendi innovatsioon on viimaste aastate kaks kõige olulisemat märksõna ning konkurents selles vallas on mõistagi väga tihe,“ lisas Potisepp.
„Eesti Parima Toiduaine” konkursile esitatud toodete hulgast selgitatakse välja: Eesti Parim Toiduaine 2022, Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2022, Eesti Parim Alkohoolne Jook 2022, Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2022. Need tooted pälvivad konkursil kuldmärgid.
Kategoorias Eesti Parim Toiduaine Piirkonna Väikeettevõttelt 2022 jagatakse neli kuldmärki ning lisaks valitakse vastavalt konkursi tingimustele välja Eesti Parim Jook Piirkonna Väikeettevõttelt 2022 ja Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine Väikeettevõttelt 2022.
Tootepõhiste alagruppide võitjatele jagatakse ka hõbemärke järgmistes kategooriates: Parim Lihatoode, Parim Kalatoode, Parim Piimatoode, Parim Pagaritoode, Parim Puu- ja köögiviljatoode, Parim Valmistoode, Parim Kaste, Parim Kondiitritoode, Parim Magustoit.
Konkursi žüriiliikmete hulka kuuluvad toiduteadlased, toitumisnõustajad, toiduajakirjanikud ning kaupmehed, kes kõik läbivad enne hindamist sensoorika-alase koolituse.
Tootegruppide võitjad selgitatakse degustatsioonide käigus välja 15.-16. märtsil ning kuldmärgised selguvad 1. aprillil. Väikeettevõtete tooteid ja piirkondlikke kuldmärke jagatakse 24.-25. märtsil. Parimad toiduained kuulutatakse pidulikult välja 20. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Juhataja
Tel: 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
ÄP poolt korraldatav Aasta Töösturi konkurss toimub juba neljandat korda. Tänavuse aasta konkursile esitati 8 kandidaati, kellest toidutööstust esindab Janek Kalvi AS Liviko juhatuse esimees.
Janek töötab Livikos alates 1999. aastast ning Liviko tegevjuhina alustas ta 2005. aastal. Liviko on viimastel aastatel teinud tugevat tööd, et turustada Eesti toiduaineid üle terve maailma. Oma džinne ekspordib Liviko 50 riiki üle maailma ning need on leitavad erinevates Duty Free sortimentides. Samuti võideti 2020. aastal ülemaailmsel reisikaubanduse konkursil „Frontier Awards 2020“ pärjati Crafter’s London Dry džinn CSR-i ehk jätkusuutlikkuse initsiatiivi kuldmärgiga. Sellega tunnustati Livikos välja mõeldud kadakamarjade taaskasutuse innovatsiooni. Kuigi meelelahutus-, toitlustus- ja külalislahkuse ning duty free ja travel retail-sektorid kukkusid pandeemia tingimustes oluliselt, tuli Liviko hästi toime ja eksport säilitas 62% eelmise aasta müügitulust. Samuti lisandusid uued eksporditurud ning kasvasid ka sensed. AS Liviko kontsern andis 2020. aastal tööd 264 inimesele. 2020. aasta müügitulu oli 84 303 937€.
Aasta Tööstur kuulutatakse välja 17. novembril 2021 toimuval konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
Hoiame Janekule pöialt!
Kalvi Liviokost! Hoiame pöialt!
Eesti Toiduliit
Pressiteade
09.11.2021
Sealiha on number üks lihavalik eestlaste toidulaual, moodustades üle poole kogu lihatarbmisest. Mõõdukas koguses sealiha on mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise osa.
Fotod: kampaania „Sealiha – hea liha“ avaüritus (fotod: Hendrik Osula)
„Kaasaegne seakasvatus toodab oluliselt väiksema rasvasisaldusega liha, kui võrrelda aastakümnete taguse ajaga. Sealihal on palju väärtuslikke omadusi – lihas sisalduvad loomsed valgud on organismile vajalikud ning aitavad hoida pikalt täiskõhutunnet. Retseptid on aastatega muutunud, kuid sealihast valminud toitudel on ka tänapäeval oluline roll mitmekesise ja tasakaalustatud toidulaua osana,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
„Taine sealiha on oma rasvasisalduse poolest täiesti võrreldav linnulihaga, sobides suurepäraselt toidulauale ka siis, kui eesmärk on tervislikult kaalu langetada. Samas on sealihal kõrgem vitamiinisisaldus ning selles on rohkem valku, tsinki ja magneesiumi. Sealiha abil saab keha omandada ka vajalikku rauda,“ lausus personaaltreener Siim Kelner.
„Koroonakriisi ja tarneraskuste ajastul ei saa alahinnata kodumaise toidukasvatuse ja -tööstuse tähtsust. Eesti suudab omatoodanguga katta muljet avaldava 85% kodumaise sealiha nõudlusest,“ lisas Sirje Potisepp.
Toiduliit tutvustab kampaaniaga „Sealiha – hea liha“ sealiha kasutusvõimalusi täisväärtusliku toitumise osana. Kampaaniat korraldab Eesti Toiduliit turuarendustoetuse abil ning koostöös Atria Eesti, HKScan Estonia, Nõo Lihatööstuse ja Saaremaa Lihatööstusega.
Statistikaameti eelmise aasta andmetel moodustab sealiha 51% Eesti lihatarbimisest, millele järgneb linnuliha (34%) ja veiseliha (12%). 2020. aastal söödi inimese kohta 40 kg sealiha. Sealiha moodustab üle poole Eesti lihatoodangust – eelmisel aastal 57%.
Teate edastas:
Marit Valge
Projektijuht
PR Partner
5664 5598
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Paulig viis läbi uuringu, millest selgus, et veidi üle poole ettevõtetest ja eraisikutest on keskkonnateadlikud kohvisõbrad – taaskasutavad kohvipuru ning hoiavad teadlikult kokku kohvivalmistamise energiakulu. Selliste tulemusteni jõuti Kvark teadusteatriga koostöös valminud spetsiaalse kalkulaatori abil, kus kohvijoomise jalajälge hindasid aasta jooksul 3655 kohvisõpra ja 158 ettevõtet.
Pauligi ärikliendi suuna turundusjuhi Berit Branti sõnul on nad läbi aastate innustanud kohvisõpru tegema jätkusuutlikke valikuid ja seeläbi panustama kohvi helgemasse tulevikku. Kliimamuutuste tõttu võib kohv peagi olla defitsiit ja kohvikasvatajate elatusvahendid ohus. „Levinuim viis kohvijoomise jalajälje vähendamiseks on kohvipaksu taaskasutamine näiteks roheenergiaallikana, väetisena või kosmeetikatoodete koostisosana. Need pole aga ainsad võimalused – oluline on ka kohvivalmistamise viis,“ lausus Brant.
Ta lisas, et jätkusuutlik kohvivalmistamine võtab arvesse ka kohvi raiskamist, energia kokkuhoidu, kruuside ja kannude pesemist ning pakendi taaskasutust. „Kohvi valmista täpselt nii palju kui ära juuakse ja ülejäänud kohv tuleks panna termosesse või teha jääkuubikuteks. Elektri kokkuhoiu mõttes lülita kohvimasin sisse vaid kohvivalmistamise ajaks. Vett säästad, kui pesed kohvinõud nõudepesumasinas koos teiste nõudega. Pane tühi kohvipakend pakendikonteinerisse. Kohvipakendist saab meisterdada ka näiteks poekotte, ehteid ja leivakorve,“ loetles Brant keskkonnasäästlikke kohvivalmistamise viise.
Kõiki eelnimetatud tegevusi arvesse võttes näitavad uuringu tulemused, et keskkonnateadlike tarbijate ja ettevõtete osakaal on suur.
Aasta jooksul kasutatud kohvipuru kalkulaatori abil kohvitarbimise jalajälge mõõtnud ettevõtete tulemused näitavad, et 53% on oma tegevuse väga hoolikalt läbi mõelnud ja kohvitarbimise jalajälg on väike või väga väike. Arenguruumi on 46% ettevõtetest ja vaid 1% kalkulaatori täitnud ettevõtetest peaksid põhjalikult senised harjumused üle vaatama ning muudatusi tegema. Eraisikutest kohvisõprade hulgas on 55% neid, kes said hea või väga hea tulemuse. 40% eraisikutest said soovitusi selle kohta, mida veel ära teha, et jalajälge vähendada. Keskkonda koormavat tulemust ei saanud ükski kalkulaatori täitja.
Kasutatud kohvipuru kalkulaatori kasutajate nimel astus Paulig veel ühe sammu ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja Eesti metsade elurikkuse suurendamiseks ning istutas 100 kuni 12 aasta vanust laialehelist puud, mis hakkavad väikeste istikutega võrreldes varem süsinikku siduma. Keskmine täiskasvanud puu seob aastas 22 kg süsinikku.* Puud istutati koostöös sihtasutusega Koosloodus.
Keskkonda hoidev mõtteviis on Pauligile oluline, sest soovitakse, et ka järgmised põlvkonnad saaksid head kohvi nautida. Kahel varasemal aastal kogus Paulig koos keskkonnateadlike kohvisõpradega kokku üle 18 tonni kohvipuru, millest toodeti elektrienergiat. See näitas, kui oluline ressurss on kasutatud kohvipuru biojäätmena. Edukas koostöö kohvitarbijatega andis idee töötada koostöös Kvark teadusteatriga välja kasutatud kohvipuru kalkulaator. Lisaks kalkulaatorile leiab kohvipuru.ee lehelt nippe selle kohta, kuidas vajadusel oma harjumused ümber korraldada ja kohvitarbimise ökoloogilist jalajälge vähendada.
* www.eea.europa.eu/articles/forests-health-and-climate-change/key-facts
Kontakt: Aire Raud, kommunikatsioonijuht, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja +372 512 0115
Pauligist:
Paulig on toidu- ja joogivaldkonnas tegutsev pereettevõte, mis arendab jätkusuutlikku toidukultuuri – sellist, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. Paulig pakub maitseelamusi: kohvid ja joogid, Tex Mex ja vürtsid, suupisted ja taimsed valikud. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold & Green ja Poco Loco. Pauligi müügitulu 2020. aastal oli 920 miljonit eurot. Ettevõttes on kokku üle 2000 töötaja 13 riigis, kes töötavad selle nimel, et elu oleks tulvil maitseid – For a life full of flavour.
www.pauliggroup.com