1.PAKENDIKONVERENTS

PRESSITEADE

12. mai 2022

Täna toimuval Eesti Toiduainetööstuse Liidu esimesel Pakendikonverentsil „Jätkusuutlik pakendamine ja pakend kui ressurss“ arutleti puidu biomassil põhinevate pakkematerjalide arendamist kui tõsiselt võetavat alternatiivi plastile, mis aitaks saavutada kliimaneutraalsuse eesmärgid kiiremini.

„Materjali vähendamisel, materjalile uute omaduste ja lisafunktsioonide andmisel on lisaks ringlussevõtule ja taaskasutusele suur roll pakendi keskkonnamõjude vähendamisel,“ ütles Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige Katre Savi. Ta märkis, et puidupõhise pakendi ringlussevõtu tase on kõrge ning uute materjalide ja tootmistehnoloogiate abil suudetakse puidupõhistele pakenditele pakkuda funktsioone, mis seni on nõudnud plastikut, klaasi või alumiiniumi.

Savi tõi välja jätkusuutlikkusele ja ressursistrateegiale spetsialiseerunud konsultatsioonifirma Material Economics uuringu, mille kohaselt jätkates plastpakendi kasutamist ent rakendades tööstuste tegevuskavades Euroopa Liidu eesmärke, plastpakendi keskkonnajälg küll väheneb ning aastaks 2050 suudame kärpida CO2 emissiooni 20% võrra. Kuid samas näitavad uuringu arvutused, et samadel tingimustel saavutame puidupõhise pakendi puhul koguni 65-protsendilise emissioonide vähendamise. „Peame kasutama vähem ressursse ja samaaegselt tootma vähemast rohkem!“ resümeeris Savi.

Toiduliidu ringmajanduse valdkonna nõunik Üllar Huik lisas, et igal pool maailmas arenduslaborid töötavad selle nimel ning paralleelselt on töös mitmeid huvitavad ühekordse plasti ja selle keskkonnamõju vähendamise projekte, nagu näiteks katsetused arendada pabertopsi jaoks tselluloosi põhine vedelikukindel sisesein või Itaalias välja arendatud biolagunev plastpakend, mis laguneb tavatingimustel ja seejuures mikroplasti eraldamata. Arendatakse ka uusi pakkematerjale nanotselluloosist ja keemiliselt modifitseeritud tselluloosist.

Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori professor Andres Krumme rääkis samuti puidu biomassil põhinevate uute pakkematerjalide arendamisest               ning tselluloosist kui pakkematerjalide toorainest. Krumme toonitas, et pakkematerjalide tootmine tselluloosist ei konkureeri toiduressursiga ning võimaldab kasutada tselluloosi allikana ära ka põllumajanduse jääke.

Euroopa Komisjoni andmetel varutakse Eestis aastas ligikaudu 7,1 Mt puidupõhist biomassi, 33% sellest eksporditakse väärindamata, 29% kulub puittoodete valmistamiseks ja ainult 5% kasutatakse kiudmassina, peamiselt läbi mehaanilise töötluse. Soomes ja Rootsis väärindatakse vastavalt 40 ja 36% kiumassist.

„Eesti plastinõudlus aastas on alla 200 Kt. Võiks seada hüpoteesi, et 2,8% Eestis puidust lähtuva biomassi termoplastseks materjaliks muutmine kataks kogu aastase plastivajaduse, asendades valdavalt mittetaastuvatel maavaradel põhineva plasti biopõhise ja süsiniku neutraalse materjaliga,“ arvutas Krumme. Kiudmass on 100% biopõhine toode, ringlusse võetav, bioloogiliselt lagunev ja komposteeritav, põletatav. Tootmiseks võib kasutada nii primaarset kiudu kui ka paberi- ja kartongi jäätmeid.

1.PAKENDIKONVERENTS

PRESSITEADE

11. mai 2022

Neljapäeval, 12. mail korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit esimest korda suurt Pakendikonverentsi „Jätkusuutlik pakendamine ja pakend kui ressurss“. Konverentsi eel arutleb Toiduliidu ringmajanduse valdkonna nõunik Üllar Huik ühekordse plasti direktiivi üle võtmise ja selle nõuete täitmise raskustest.

Eesti toiduainetööstuse ettevõtted seisavad uute keskknonnahoiu algatuste valguses silmitsi olukorraga, kus ühekordse plastpakendi vähendamise eesmärki on keeruline, et mitte öelda võimatu täita: tööstustele sobivat korduskasutuspakendit ei ole ja sellist arendust ei toimu mitte ühegi pakendite tootja poolt, seega pole pakendeid ega pakendamisliine. Kui isegi keegi arendusega alustaks, siis tulemuse saavutamine võtab tagasihoidlikult hinnates aastaid.

SUP-direktiiv tegelikult ei nõuagi korduskasutuspakendile üleminekut, vaid pakub seda välja ühe võimalusena. Liikmesriikidel aga on teatavasti võimalus direktiividesse omapoolseid täiendusi teha ja nii soovis Keskkonnaministeerium lisada seadusse sätet, et kolme aasta pärast oleksid eranditult kõik  müügil olevad pakendid korduvalt kasutatavad. Sõltumata toote päritolumaast või sellest mis toote ja pakendimaterjaliga parajasti tegemist on.

Tehnoloogiaid pole olemas ning toiduohutust on keeruline tagada

Eestis on toidutootjana end määratlenud üle 700 ettevõtte. Üks suuremat sorti ettevõte arvutas hiljuti välja, et korduskasutuspakendile ülemineku hinnaks ainuüksi ühe tema tootegrupi mõnede villimismasinate vahetusel oleks umbes miljon eurot. Pluss teadmata suuruses kulud ettevõtte tootmise ja logistika ümberkorralduseks, täiendavaks kvaliteedikontrolliks, tootearenduseks ja kõigiks muudeks tegevusteks, mis vältimatult pakendite vahetusega kaasnevad.

Maailma praktikast ei ole teada ühtegi näidet, kus toiduainetööstus oleks ühekordselt pakendilt üle läinud korduskasutatavale plastpakendile – selliseid tehnoloogiad lihtsalt pole olemas. Võrdluse puudumisel pole teada ka võimalike korduskasutuslahenduste hind ega see, kas ja kui palju on taolised lahendused keskkonnasäästlikumad.

Tööstuste jaoks on probleemiks ka kindluse puudumine, kas toiduohutuse ja hügieeni nõudeid suudetakse uudsete pakendilahenduste puhul korrektselt järgida. Korduskasutusega plastpakend saab elutsükli jooksul olema palju kordi tarbijate valduses. Tarbija käes olevate pakendite puhul pole võimalik ei jälgitavust ega hea tootmistava järgimist mitte kuidagi teostada. Tarbija võib plastkarpi näiteks kuumutada, see võib olla kokku puutunud toksiliste või keemiliselt aktiivsete kemikaalidega, seda võib olla hoiustatud ebasobivates tingimustes. Tagastatava pakendi füüsikalised ja keemilised omadused võivad seega oluliselt muutuda. Korduskasutatava plastpakendi puhul on tööstustel sisuliselt võimatu tagada selle toiduhügieeni ja -ohutust.

Vajame uusi sortimise ning ringlussevõtu tehaseid

Ühekordse plasti keskkonnamõju vähendamise töökindlaimaks  lahenduseks on tänase kogemuse põhjal pakendijäätmete liigiti kogumise tõhustamine ja plasti ringlussevõtu võimaluste arendamine. Praktikas tähendab see praeguse tootjavastutuse süsteemi tõhustamist ja uute sortimise ning ringlussevõtu tehaste rajamist.

Lahendusi on teisigi, näiteks on Itaalias välja arendatud biolagunev plastpakend, mis laguneb tavatingimustel ja seejuures mikroplasti eraldamata. Teada on ka katsetustest arendada pabertopsi jaoks tselluloosi põhine vedelikukindel sisesein. Nii et arenduslaborid töötavad ja paralleelselt on töös mitmeid huvitavad ühekordse plasti ja selle keskkonnamõju vähendamise projekte.

Ambitsioonile lisaks vajame ka analüüse

Keskkonnapoliitika hea tava eeldab suure mõjuga tegevuste puhul, nagu üleminek korduskasutuspakendile vaieldamatult on, korraliku mõjuanalüüsi koostamist. Analüüsis peaks absoluutselt kõik eesmärgiks vajalikud tegevused olema kaardistatud ning mõjud hinnatud. Kas näiteks lisanduv ringluslogistika ning suurenev pesuainete kasutus ei muuda selle keskkonnamõju hoopis negatiivseks? Meie probleemiks ongi tihti see, et lennukad ja ambitsioonikad ideed on küll toredad, kuid nad käiakse välja toorelt, ilma analüüsita ja asjasse puutuvaid osapooli kaasamata.

Sarnases olukorras oleme paraku ka teise pakendiseaduse eelnõusse lisatud sättega, mis puudutab pakendite jäätmevoost tagasivõttu. Sarnaselt eelmisele see punkt ei tulene direktiivist, ei ole vastavuses tootjavastutuse kohustustega, kohustuse täitmise mehhanism on absoluutselt ebaselge, pole teada seonduvad kulud ning suure tõenäosusega ei aita see üldse kaasa ringmajanduse tõhustamisele.

Seadusloome kvaliteet saaks oluliselt parem kui otsustele eelneks analüüsi faas, mis näitaks eesmärkide teostatavust ja nende poolt tekitatud koormust ühiskonnale. Kutsume keskkonnapoliitika kujundajad üles eriti just suure mõjuga otsuste puhul koostama teemakohaseid uuringuid koos majandus- ja keskkonnamõjude analüüsiga. Uuringu materjalidele toetudes on otsuste langetamine kõigile osapooltele lihtsam ja selgem.

Vähem tähtis pole ka sotsiaalne pool – mis see kõik tarbijatele maksma läheb. Toiduainetele ja jookidele hinnatõus on hetkel drastiline ja tarbijate taluvuse lagi on paljude elanikkonna gruppide jaoks juba kätte jõudnud.

1.PAKENDIKONVERENTS

PRESSITEADE

12. mai 2022

Tänasel Toiduliidu Pakendikonverentsil tutvustas maailma juhtiva toiduainete pakendilahenduste tarnija Multivac Saksamaa innovatsioonikeskuse projektijuht Marina Dodel viite ülemaailmset trendi, mida toidutootjad on toiduainete pakendamisel kasutusele võtnud.

Selle aasta suurima trendina tõi Dodel välja toidu säilitamiseks mõeldud pakendi innovatsioonid nagu vaakumpakendid, taassuletavad pakendid või antimikroobsed pakendid. „Toidujäätmetel on tohutu süsiniku jalajälg. See on tegelikult nii suur, et kui toidujäätmed oleks riik, oleks see Hiina ja USA järel suuruselt kolmas süsinikdioksiidi tekitaja,“ ütles Dodel. „Selle trendi peamine eesmärk on vähendada pakenditega toidu raiskamist.“

Teiseks suundumuseks on monomaterjalide kasutuselevõtt ringmajanduse tugevdamiseks. „See tähendab liikumist monomaterjalpakendite poole ehk keskendutakse materjalikomponentide lihtsustamisele. ELi plastistrateegia nõuab, et kõik pakendid oleksid 2030. aastaks taas- või korduvkasutatavad,“ lisas Dodel.

Kolmas suur trend on bioplast. See suundumus puudutab kasvavat nõudlust bioplasti järele, et vähendada tavapäraste naftast valmistatud plastide kasutamist. „Bioplasti mõiste hõlmab laia valikut erinevaid materjale. Need võivad, aga ei pea olema biolagunevad. Need võivad olla biopõhised, aga ka fossiilpõhised. European Bioplastics arvutuste kohaselt kasvab globaalse bioplasti tootmine järgmise viie aasta jooksul enam kui kolm korda. Selle üheks põhjuseks võib olla see, et biolagunevust peetakse kõige keskkonnasäästlikumaks pakendite kõrvaldamise meetodiks kasutusea lõppemisel,“ märkis ta.

Neljas trend ühendab ühelt poolt suurt digitaliseerumistrendi ja teiselt poolt suurt jätkusuutlikkuse trendi. Märgised ja etiketid on tülikad ja ajale jalgu jäänud pakendielemendid, kuna need on sageli valmistatud erinevast materjalist kui toote põhipakendid, raskendades sageli pakendi sorteerimist. „Nihe kergesti eraldatavate etikettide ja taaskasutatavate või taastuvate märgistusmaterjalide poole on äratuntav ja muutub aina tugevamaks,“ ütles Dodel.

Märgiseid ja etikette paraku toidutoodetelt täielikult eemaldada pole võimalik, sest need annavad tarbijale olulist sorteerimise ja toitumisalast informatsiooni. Üheks võimalikuks lahenduseks sellele on toidupakendile kuvatud QR-kood, mis annab lisateavet ilma pakendil palju ruumi kasutamata. Veidi hilisema innovatsioonina saab esile tuua ka nähtamatu vöötkoodi, mis lisaks muule parandab plastijäätmete automatiseeritud sorteerimist – tänu koodidele suudavad plastikjäätmete sorteerimistehase skännerid materjale väga lihtsalt tuvastada ja seega õiges suunas välja sorteerida.

Viiendaks trendiks on korkide taaskasutatavuse parandamine, eelkõige joogiturul. On saabumas EL-i seadusandlus, mis näeb ette, et korgid peavad jääma pudelite või topside külge. Nende juhiste järgi tehakse juba uuendusi korkide, sulgurite ja tilade osas.

Täpsem info, pakendikonverentsi päevakava ja registreerumine https://toiduteave.ee/pakendikonverents-12-05-2022-tallinnas-ja-veebis/

Palume konverentsile regstreeruda hiljemalt 8. mail 2022.

Pressiteade

20. aprill 2022

Eesti parimaks toiduaineks valiti esmakordselt lastetoit

Toiduliit tunnustas täna Tallinnas, Olümpia hotellis toimunud aastakonverentsil Eesti parimaid toiduaineid. 2022. aasta Eesti Parima Toiduaine tiitli viis koju Salvesti Ökoloogiline toortatraroog veiselihaga sarjast Põnn, mis on valminud kodumaisest mahe toortatrast, mahe veiselihast ning ökoloogilistest köögiviljadest ja maitsetaimedest. Põnni ainulaadne toode püstitas ka omamoodi verstaposti – kunagi varem pole lastetoit pälvinud „Eesti Parima Toiduaine“ konkursi parima tiitlit.  

Lisaks parimale toiduainele ja piirkondlikele võitjatele kuulutas Toiduliit välja veel kolm kuldmärgi saajat: 2022. aasta Eesti Parima Mittealkohoolse Joogi tiitli pälvis Värska Naturaal Plus Goji+jõhvikas Värska Originaalilt, Parima Alkohoolse Joogi tiitli Vana Tallinn Toffee Caramel Livikolt ja Parima Lisandväärtusega Toiduaine tiitli Tere virsiku-kurkumi laktoosivaba HI!Fiber kiudainetega jogurt.

„Kuigi elame endiselt väljakutsete rohkel ajal, siis tootearendus oli möödunud aastal Eesti toidusektoris väga intensiivne – turule toodi hulgaliselt uusi ja põnevaid tooteid. Suurtootjad näitasid konkursil oma kõrget taset esitledes nii põnevaid maitsekooslusi, kvaliteetset toorainet kui ka üha enam keskkonnasõbralikke pakendeid. Ka piirkondlike toodete valik oli tänavu väga eriilmemeline ja parimate valimine osutus hindajatele parajaks pähkliks,“ rääkis Toiduliidu juht Sirje Potisepp autasustamistseremoonial.

Aasta parimaid toiduaineid tunnustasid konverentsil toimunud auhinnatseremoonial Toiduliidu juht Sirje Potisepp, president Kersti Kaljulaid ja maaeluminister Urmas Kruuse.

 „Toidutööstus tegutseb tiheda konkurentsi tingimustes nii kodu- kui välisturul, mis sunnib olema nutikas, keskenduma pidevale tootearendusele ning arvestama erinevate väliste mõjudega – see ei ole lihtne töö. Seetõttu on väga oluline tunnustada siinseid toidutootjaid nende pühendumuse eest selles vastutusrikkas rollis. Omamaise puhta toidu tootmine on oluline ning saavutab ajas üha suurema tähenduse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Juba 28. korda Eesti Toiduainetööstuse Liidu eestvedamisel toimunud „Eesti Parima Toiduaine” konkursil osales tänavu 66 ettevõtet 161 tootega. Konkursi eesmärk on selgitada välja möödunud aastal turule jõudnud ja Eestis toodetud parimad toidutooted.

Kõige tihedam konkurents oli lihatoodete kategoorias (17 toodet), järgnesid magustoidud (14 toodet) ja kondiitritooted (11 toodet). Väikeettevõtetest oli enim esindatud Lõuna-Eesti 18 tootega. Ka lisandväärtusega toodete kategoorias oli tänavu rohkem tooteid kui varasematel aastatel.

Võidutoodete pildid: https://www.dropbox.com/sh/b0dwltq7gtsgj7w/AACCuxQlMNyXaNl8pmqPJhOsa?dl=0  

KULDMÄRGID:

Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2022 – Värska Naturaal Plus Goji+jõhvikas, tootja: Värska Originaal AS. Värska Naturaal Plus on Eestis esimene maitsevee tooteperekond, mis on loodud loodusliku mineraalvee baasil. Koostöös Eesti toiduteadlastega valminud maitsevesi on vähese suhkrusisaldusega ning sisaldab kasulikke vitamiine ja mineraalained.

Eesti Parim Alkohoolne Jook 2022 – Vana Tallinn Toffee Caramel, tootja: Liviko AS. Vana Tallinn Toffee Caramel on legendaarse Vana Tallinna likööri iiriskaramelline versioon, mis on loodud Jamaica rummist, hoolikalt valitud vürtsidest ja käsitööna valminud kaneeli- ja vanillitõmmistest.

Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2022 – HI!Fiber kiudainetega jogurt virsiku-kurkumi, tootja: Tere AS. Jogurt pälvis tänavusel konkursil ka Eesti Parima Piimatoote 2022 tiitli ja hõbemärgi. Laktoosivaba jogurt on valminud koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadlastega. Tänavune parim piimatoode ja parim lisandväärtusega toode sisaldab ohtralt kiudaineid, mis toetavad kõhutervist ja seedimist. Jogurt on ilma lisatud suhkruta ja rikastatud D-vitamiiniga. Toote välja töötamiseks viidi läbi terviseuuring, et saada aru, kuidas ja mil viisil mõjub kiudainete kompleksi ja D-vitamiiniga rikastatud piimatoode eestimaalaste organismile.

Eesti Parim Toiduaine 2022 – PÕNN Ökoloogiline toortatraroog veiselihaga, tootja: AS Salvest. Uus ökoloogiline toortatraroog veiselihaga on valminud kodumaisest mahedalt kasvanud toortatrast ja veiselihast. Sellele on lisatud ka ökoloogilisi köögivilju ning maitsetaimi. Toortatra kasutus lastetoidus on Eesti turul esmakordne ning ainulaadne. Toortatar sisaldab elutähtsaid mineraalaineid ja vitamiine, karotenoide, ensüüme, kiudained ja mikroelemente ning on lisaks ka gluteenivaba. Põnni ökoloogiline toortatraroog veiselihaga tunnistati tänavu hõbemärgiga ka Parimakas Lastetoiduks.

PIIRKONDLIKUD KULDMÄRGID:

Parim Toode Lääne-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – Dirhami Balyk Nori, tootja: Derhamn OÜ. Pöögipuuga suitsutatud ja vinnutatud õrna ning pehme maitsega lõhe kaetud merevetika kattega. Toode on valminud kasutades ainult värsket ning naturaalset toorainet.

Parim Jook Lääne-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – TOHI Aronia Infused Gin, tootja: TOHI Distellery OÜ. Aroonia on tuntud vitamiinirikas supermari, mis annab džinnile ainulaadse, tummise ja sügava maitse. Arooniad on kogutud Eestimaa aedadest, mahl välja tambitud jalgadega täpselt nagu vanasti väikestes veinimajades Euroopas. Tohi Aronia Infused Gin valmib üks kord aastas ja piiratud koguses.

Parim Toode Lõuna-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – Andre Crafter`s Juniper Andre, tootja: Juustufarm OÜ. Andre juustufarmi ja Liviko koostöös valmivas juustus Crafter’s Juniper kasutatakse džinni destilleerimisest järele jäävaid kadakamarju. Juust Andre Crafter’s Juniper valmistatakse oma karja lehmade ehk Mummukeste täispiimast. Juust laagerdub vähemalt 3 kuud. Tulemuseks on koorene, puiduse noodiga ja pika järelmaitsega juust, kus struktuuri lisavad kadakamarjad.

Parim Jook Lõuna-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – Kuslapuuvein Ukulele, tootja: Murimäe Vein OÜ. Ukulele on poolmagus punane marjavein, mis on valminud Lõuna-Eestis kasvanud söödava kuslapuu Honeybe marjadest. See on esimene söödavast kuslapuust valminud vein Eestis.

Parim Toiduaine Põhja-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – FoodStudio Demi-glace kaste; tootja: Puljong OÜ. Demi-glace on rohumaa veise kontidest kokku keedetud rikkalik ja konsentreeritud kastmepõhi, mis on prantsuse köögi lahutamutks osaks. Lisades ürte, võid, koort, seeni, konjakit, punast veini jmt sobib kaste suurepäraselt erinevate lihatoitude kõrvale. Kastmepõhja saab kasutada pruuni kastmena või erinevate kastmete ja liharoogade valmistamiseks, ka grillimisel.

Parim Jook Põhja-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – Nudist Spritz rabarberi-mündi, tootja: Peenjoogivabrik Nudist OÜ. Suviselt kerge veinikokteil rabarberiveinist, maasikamahlast ja piparmündi-rohelise tee tõmmisest.

Eesti Parim Toode Virumaa Väikettevõttelt 2022 – Kikerikii Mahebroileri filee, tootja: Äntu Mõis OÜ. Kikerikii brändi valikus olev mahebroileriliha on esimene omataoline toode Eesti poelettidel – keegi teine Eestis mahebroileriliha ei tooda. Äntu Mõisa kanadel on pestitsiidivaba ja GMO-vaba toit ning nad kasvavad antibiootikumivabalt.

Lisaks valiti tänavu konkursi raames pressi lemmik ja rahva lemmik. Pressi lemmikuks nimetas ajakirjanikest koosnev žürii Valio Eesti Alma Kreeka stiilis DIP! Tzatziki kastme, mis pälvis tänavusel konkursil ka Parima Kastme auhinna. Rahva lemmikut valiti rahvahääletusega „Eesti Parima Toiduaine“ Facebooki lehel ning enim hääli kogus Vinkymoni Ebaküdoonia limonaad C-vitamiini ja tsingiga.

Tootepõhiste alagruppide võitjatele jagati märtsis hõbemärke järgmistes kategooriates: Parim Lihatoode, Parim Kalatoode, Parim Piimatoode, Parim Pagaritoode, Parim Köögiviljatoode, Parim Valmistoode, Parim Kaste, Parim Kondiitritoode, Parim Magustoit ja Parim Lastetoit. Hõbemärkidega saab tutvuda siin.

Konkursi žüriiliikmete hulka kuuluvad toiduteadlased, toitumisnõustajad, toiduajakirjanikud ning kaupmehed, kes kõik läbivad enne hindamist sensoorika-alase koolituse.

Lisainfo:

Sirje Potisepp

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Juhataja

Tel: 50 46 547

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

https://toiduliit.ee/tegevused/parim